Filtrid

Kategooria:

10 jaanuar 2024

Virumaa veed puhtaks! Projekti aasta kokkuvõte 2023

Henry Linnard, LIFE IP CleanEST kommunikatsioonijuht

   Virumaa veed puhtaks! projekti aasta kokkuvõte 2023 Hea lugeja Virumaa veekogude tervis on meie südameasi olnud juba viis aastat. Viis samaolulist aastat ootab veel ees ning ega see teekond sellega ka ei lõppe. Loodus, mille üle inimene kord väevõimu näitab ja siis kahetsuses parandust soovib laseb jõgedel ikka omasoodu voolata. Aga alati on parem kui saab tervemana kui enne, tagasi looduslähedasemaks kui vahepeal, aga hea on ka kui inimene saab voolavast jõest hüve, ent oskab seda saada vett ja elupaiku kahjustamata. Seda kõike oleme Virumaa vetega näinud – inimese ajaloolist teadmatusest tehtud kahjutööd, soovi ja proovi tehtut heastada. Tunnetame, et just viimane on see, mis ühendab inimesi enam kui tööstustoodang, toob kokku ja paneb siiralt ühise eesmärgi nimel tegutsema. Koostöös asjatundlike projektipartnerite, teotahtelise kogukonna ning ettevõtjatega on projekti esimeses pooles Erra jõe ja Kohtla-Nõmme endise rehvitehase jääkreostuse ohutustamise tulemusena peatatud reostuse edasine levik põhjavette; lõpetatud põllumajanduse hajukoormuse, põhjavee ja karjäärialade veekvaliteedi uuringud, mis ütlevad, mida teha järgimiseks, et vee kvaliteet paraneks; lõpetatud kohtkäitluse inventuur, mis annab nõu, kuidas reoveest tulenevat reostuskoormust vähendada. Talgute korras oleme kogukondadega koostöös loonud kudealasid nii Pada ja Purtse jõel kui Udriku ojal. Asustanud Purtse jõkke üle 116 tuhande lõhelise. Taimtervendamiseks Rakverre Soolikaojale paigaldatud ujuvsaared on kuulsust kogunud Euroopast kaugemalegi. Aga mitte ainult kuulsus, vaid ka sisulised tulemused, mida seire abil tuvastame, näitavad tegevuse positiivset mõju Viru alamvesikonna veekogudele. Üle 100 tuhande inimese on saanud Viru veekogudest teadmiseid läbi ETV „Osooni“ saate, 50 korda on AHHAA keskus käinud koolides kaladest ja veest teadusteatrit tegemas, lisaks korraldanud 15 teaduskohvikut ning Keskkonnaamet korraldanud 9 loodusõhtut põnevate vestluste ja külastustega. 2023. aasta oktoobris Narvas toimunud meie projekti rahvusvahelisel veemajanduse konverentsil osales ühtekokku 15 riiki, kellega jagasime vastastikku kogemusi veekogude tervendamisest. Lõppeval aastal pälvis tiitli Aasta Veetegu 2023 just meie projektis valminud „Reovee käsiraamat“. Viis aastat on veel minna. Oleme valmis, et jätkata enda parimaga. Head vana aasta lõppu!   Mari Sepp Virumaa veed puhtaks projektijuht   Purtse ja Erra puhastustööd on lõppenud Purtse jõgi ja selle lisajõed on ajalooliselt head lõhejõed, mille seisundit hakkas sajand tagasi ajaloolise pärandina reostama tööstus. Jõgedesse suunatud ohtlike ainete kogumeid ei ole loodus olnud ise võimeline tervendama ning kunagine inimtegevuse tulemus vajab täna taas inimese sekkumist. Ligi 27 miljoni euro eest sai Purtse jõe valgalal põlevkivitööstuse jääkidest puhtamaks kokku 18 kilomeetrit jõesängi. Lisaks suunati Purtse jõgi kokku seitsme kilomeetri ulatuses uude sängi ning vanas jõesängis oleva reostuse likvideerimine jäi järgmiste rahastuste ootele. Reostuse maht on küll suurem kui selle likvideerimist võimaldanud senised rahalised vahendid, ent 2023. aasta oktoobri lõpu seisuga võime öelda, et 2014. aastal alanud eeluuringutele tuginenud tööde tulemusena on Purtse ja selle lisajõgedelt eemaldatud ohtlikud reostuskolded või vähendatud nendest ohtlike ainete edasikandumise võimalusi. Edasine sekkumise vajadus selgub veekvaliteedi seire tulemuste põhjal. Jääkreostuse likvideerimise tööd on tehtud LIFE IP CleanEST projekti ning Ühtekuuluvusfondi Purtse jõe valgala puhastamise projekti raames.   Tööde valmimise kajastus Aktuaalses Kaameras   Alustati jääkreostuse puhastustöid Pahnimäel Nõukogudeaegsete tööstustootmise meetodite tagajärjed reostavad meie keskkonda ja veekogusid tänaseni. Virumaa veekogude seisundi parandamiseks oleme LIFE IP CleanEST projektis ette võtnud mitmed jääkreostuse ohutustamise tööd ning kasutame selleks erinevaid meetodeid. Lääne-Virumaal Rakvere vallas asuva Pahnimäe asfaltbetoonitehase jääkreostuse likvideerimiseks teeme in-situ puhastamismeetodi katsetöö. Selleks rajame puuraugud, mille kaudu kombineerime maasisesel meetodil mikrobioloogilist lagundamist ja keemilist oksüdeerimist. Augustis alanud ja 14 kuud kestvate tööde jooksul testime puhastusmeetodit 400 kuupmeetri suurusel alal, võtame igakuiselt pinnaseproove ning analüüsime polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse muutust. Selle tulemusel saab hinnata võimalust sarnase meetodiga tervendada terve objekt. Loe puhastustöödest pikemalt Kliimaministeeriumi kodulehelt   Valminud reovee käsiraamat sai aasta veeteo tiitli LIFE IP CleanEST projekti raames valminud „Reoveepuhastuse käsiraamat“ pälviti auhinnaga “Aasta veetegu”. “Reoveepuhastuse käsiraamat” on üle 700 leheküljeline suurteos, mis võtab kokku kogu praeguse teadmise selles vallas. Raamatu koostamist juhtis Vallo Kõrgmaa Eesti Keskkonnauuringute Keskusest ning selle valmimisse panustasid paljud erialaspetsialistid ja erinevate ülikoolide teadlased. Eestis puudus seni kaasaegne reoveepuhastust hõlmav käsiraamat. Uus teos on loonud ka üheselt kasutatava sõnavara ning seda on võimalik kasutada õpilaste ja üliõpilaste koolitamisel. Oluline on käsiraamatu tulevikku vaatav roll Eesti looduse puhtana hoidmisel. Käsiraamat on kõigile tasuta kasutamiseks. Loe pikemalt Eesti Veeettevõtete Liidu kodulehelt   Suvel taastati vabatahtlike abiga mitmeid kudealasid Suve jooksul rajati LIFE IP CleanEST projekti raames talguliste tubli tööga Pada ja Purtse jõgede kiirevoolulisematesse lõikudesse ülesvoolu otstesse kudepatju ja loodi koelmualasid. Kudepatjade rajamiseks laotati jõkke pestud ja sõelutud kruus ning kruusa ärakandumise vältimiseks hajusalt mõned maakivid. Kudepadi on rõõmuks jõesilmule, kes saab sellel kevadel kudeda ning forellile, kelle mari saab sellel ületalve küpseda. Viru-Nigula vallas Samma külas asuv Pada jõgi on sobilik kude- ja elupaigaks lõhele, forellile ja jõesilmule, aga ka mitmele teisele litofiilsele ehk kivilembesele kalaliigile nagu trulling, rünt, luukarits, lepamaim, luts ja võldas. Rändetakistuste tõttu on jõgi kesises ökoloogilises seisundis, ent ajapikku rajatud kalapääsud ja eemaldatud paisud, sealhulgas ka LIFE IP CleanEST projekti toel 2021. aastal eemaldatud Unukse betoontakistus ning planeeritav lahendus Unukse-Mahu maanteetruubile aitavad parandada Pada jõe kalastiku olukorda. Lisaks koelmuala rajamisele eemaldati talgute korras ka koprapais Pada mõisa vesiveski juures. Vaata talgutest videot Facebookis   Toimus rahvusvaheline veemajanduse konverents LIFE IP CleanEST projekti raames oktoobris Narvas korraldatud veemajanduse rahvusvahelisel konverentsil osales inimesi 15 erinevast riigist. Konverentsil olid fookuses tänapäeva veemajanduse väljakutsed ja nende lahendused. Peamiseks eesmärgiks oli edendada veemajanduse tõhusust, jagada väärtuslikke teadmisi ja suurendada teadlikkust veemajandusega seotud küsimustes. Suur rahvusvaheline huvi ja osalus konverentsil tõestas, et ka Eesti idapoolseim punkt ei jää eurooplaste jaoks kaugeks ning meie veemajanduse alaste teadmistega oleme kuuldavad-nähtavad. Aitäh projekti partneritele ja kõigile teistele, kes konverentsi kordaminemisse panustasid. Loe konverentsist pikemalt ja vaata materjale projekti kodulehelt LIFE IP CleanEST projekti rahastavad Euroopa Komisjoni LIFE programm ja Eesti riik. LIFE programmi rahastusleping nr LIFE17 IPE/EE/000007. Infokiri sisaldab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei vastuta selles sisalduva teave võimaliku kasutamise eest.

Loe edasi

7 detsember 2023

Henry Linnard, LIFE IP CleanEST kommunikatsioonijuht

Veebiseminar: Tihedalt asustatud ühiskanalisatsioonita piirkonnad ja võimalused sealseteks reoveekäitluse lahendusteks

LIFE IP CleanEST projekti raames toimus 7. detsembril veebiseminar, mille eesmärgiks oli leida lahendused reoveekäitluseks tihedalt asustatud ühiskanalisatsioonita (ÜVVK) piirkondades. Toimusid ettekanded ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadustest, hetkeseisust, tulevastest seadusemuudatustest ning rahastuse võimalustest reoveekäitluse lahenduste rajamiseks.

Päevakava: 

31 oktoober 2023

Henry Linnard, LIFE IP CleanEST communication manager

LIFE IP CleanEST projekti rahvusvahelisel veemajanduse konverentsil Narvas osales inimesi 15 erinevast riigist

Kliimaministeeriumi projekti LIFE IP CleanEST raames korraldasime 25.-26. oktoobril 2023 Narva Raekojas rahvusvaheline konverentsi, mille fookuses olid tänapäeva veemajanduse väljakutsed ja nende lahendused. Konverentsi peamiseks eesmärgiks oli edendada veemajanduse tõhusust, jagada väärtuslikke teadmisi ja suurendada teadlikkust veemajandusega seotud küsimustes.

19 september 2023

Henry Linnard, LIFE IP CleanEST kommunikatsioonijuht

Rahvusvaheline konverents “The Interplay of Water and Politics: Understanding the Influence of Water Management on Decision-making”

LIFE IP CleanEST projekti raames toimub 25.-26. oktoobril 2023 Narvas rahvusvaheline konverents, mille fookuses on tänapäeva veemajanduse väljakutsed ja nende lahendused. Konverentsi peamiseks eesmärgiks on edendada veemajanduse tõhusust, jagada väärtuslikke teadmisi ja suurendada teadlikkust veemajandusega seotud küsimustes.

19 Mai 2023

Henry Linnard

Reovee kohtkäitluse teabepäev kohalikele omavalitsustele

LIFE IP CleanEST projekt koostöös Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja Eesti Keskkonnauuringute Keskusega korraldas Kiviõli kunstide koolis teabepäeva reovee kohtkäitluse ja veeseaduse teemadel.

Aeg: 16. mai 2023, kell 10:00-15:00
Asukoht: Kiviõli Kunstide kooli saal, Vabaduse pst 6, Kiviõli

Päevakava:

10.00-10.15 – Kogunemine Kiviõli kunstide koolis;

10.15-10.30 – Andra Toom Keskkonnaametist juhatab päeva sisse ning tutvustab LIFE IP CleanEST projekti;

13 aprill 2023

Henry Linnard

Veebiviktoriini tulemused teada!

Täname kõiki osa võtmast meie joogi- ja reovee teemalisest veebiviktoriinist! 

Oli rõõm näha, et huvi oli suur nii õpilaste kui õpetajate seas – vastuseid tuli 87 haridusasutusest. Proovile panid end aga teised. Kokku vastas veebiviktoriinile 1622 inimest, mõned koguni mitu korda. 

Auhinnaloosi tulemusel võitsid meenepakid CleanEST inforaamatu ja projekti logoga taskunoa:Geiti Juro, Deniss Badajev, Sander Kaal, Nikita Abašin, Victoria Kohv, Karola Jantson, Anton Denisov, Ahto Parm, Triine Kalinovski, Maili Meriniit, Romet Nõmme, Merle Pahkla ja Ene Lätti.

22 märts 2023

Henry Linnard

Testi veepäeva puhul teadmisi joogi- ja reoveeteemalises veebiviktoriinis

Tänasel rahvusvahelisel veepäeval ja sellele järgneva kahe nädala jooksul kutsume kõiki kaasa mõtlema joogi- ja reovee teemalises veebiviktoriinis.

Nimelt on üpris lihtne märgata, et vesi tuleb kraanist ja läheb pärast kasutamist äravoolu. Küll aga pole igapäevaselt justkui põhjust mõelda, kus oli see enne kraani jõudmist ja mis sellest kanalisatsiooni tagumises osas saab. Viktoriinile vastanu saab neis küsimustes selgust.

Osalejate vahel loositakse välja auhindu, mille hulgas on ka AHHAA teaduskeskuse pääsmed.