Piisavalt suure ja hea kvaliteediga saagi tagamiseks ning mulla ja seda ümbritseva vee ja õhu kvaliteedi säilitamiseks peab väetamine tagama mulla tasakaalustatud toiteelementide bilansi.

Veekaitse seisukohast pööratakse suuremat tähelepanu lämmastiku (N) ja fosfori (P) bilansi arvestusele, ent agronoomia ja tasuvuse aspektist on oluline ka kõikide teiste hädavajalike taimetoiteelementide üle arvepidamine.

LIFE IP CleanEST ja Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaministeeriumiga kutsuvad kõiki 14-19aastaseid noori osalema fotokonkursil „Kas olete hoitud, Virumaa veed?“. Fotokonkurss haakub gümnaasiumi ainekavaga ja sellega soovitakse noori panna märkama ja mõtlema veekeskkonda mõjutavatele tegevustele ning võimalikele leevendusmeetmetele.

Ligi 90% Eesti elanikest kasutab ühisveevärgi vett. Nende inimeste joogivesi on kontrollitud ja reovee puhastus süsteemselt korraldatud. Ligi 160 000 eestimaalast saavad aga oma igapäevase vee oma veevärkidest, kuid vaid kolmandikul neist on vesi täiesti kvaliteetne. Sageli võib vee saastus pärineda inimese enda või naabri reoveest. Uurime saates, kuidas jõuab puhas vesi meie kraanidesse nii maal kui ka linnas, ja mida teha, et vesi pärast kasutamist võimalikult puhtalt taas veeringesse jõuaks.

Vikerraadio Reporteritunni saates osalevad Tartu Ülikooli loodusgeograaf Jaan Pärn, Keskkonnaministeeriumi piirivete erisaadik Harry Liiv, kalauurija Meelis Tambets ja Keskkonnaagentuuri ulukiuurija Peep Männil, kes räägivad, miks on loodus tegelikult piirideta, kas Eestil toimib tänases situatsioonis ka piiriülene koostöö ja millised ohud meie loodusele ja keskkonnale võivad piiri tagant varitseda.
Saatejuht on Kristo Elias.

Keskkonnaagentuuril on valminud LIFE IP CleanEST projekti värske uuring, mille käigus kaardistati, kui palju pakuvad erinevaid looduse hüvesid ehk ökosüsteemiteenuseid Ida- ja Lääne-Virumaa jõed, kui palju neid hüvesid tarbitakse või kui suur inimtegevuse surve neile avaldub.

Viimase kolme aasta jooksul on projekti LIFE IP CleanEST käigus Narva jõge põhjalikult uuritud, et arendada Eesti suurjõgede kalastiku seiremetoodikat ja hinnata jõe seisundit. Suurjõgede seiremetoodika välja töötamise tulemusena on Eestil Euroopa Liidu liikmesriigina võimalik aru anda, millises seisus on meie suuremad jõed, nagu Narva ja Emajõgi.