Eesti jõgedel on loendatud üle tuhande paisu, millest hinnanguliselt ligi 75% takistab kalade loomulikku rännet. Paisud ja muud rändetõkked piiravad kalade ligipääsu kudemis- ja toitumisaladele ning mõjutavad seeläbi kogu jõe ökosüsteemi.
LIFE IP CleanEST projekti raames uuriti Kirde-Eesti jõgede kalade liikumisvõimalusi ning otsiti lahendusi olulisemate rändetakistuste eemaldamiseks või leevendamiseks. Projekti piirkonnas kaardistati 14 olulist paisu kaheksal jõel, hinnates nende mõju kalastikule, lahenduste teostatavust ja maksumust.
Eelistati paisusid, mis olid jões esimeseks ületamatuks takistuseks, sest nende avamine annab kaladele ligipääsu suurtele jõelõikudele ja kudemispaikadele.
Projektis töötati koos paisuomanike ja kohalike omavalitsustega, et leida igale objektile sobiv lahendus. Mõnel juhul osutus parimaks variandiks paisu eemaldamine, teistes kohtades rajati kaladele läbipääsu tagavad kalapääsud.
Paisud ja jõed, kus lahendusi hinnati
Projekti käigus analüüsiti või kavandati lahendusi järgmistele paisudele ja rändetakistustele:
- Loobu jõgi – Undla pais
- Võsu jõgi – Võsu (Mere) ja Võsu (Metsa) pais
- Alajõgi – Tamme pais
- Purtse jõgi – Püssi pais ja Lohkuse pais
- Pada jõgi – Unukse pais ja Unnukse–Mahu maantee truubid
- Selja jõgi – Varangu pais, Päide I ja II pais
- Kunda jõgi – Aravuse pais ja Kunda IV (Kundamõisa) pais
- Udriku oja – Udriku (Mäo) 2 pais ja Mäo külas Jõekääru talu juures asuv pais
Kalapääsud ja nende toimivuse hindamine
Kuigi kalade vaba liikumise seisukohalt on parim lahendus sageli paisu täielik eemaldamine, ei ole see alati võimalik. Sellisel juhul rajatakse paisu juurde kalapääs, mis võimaldab kaladel liikuda nii üles- kui allavoolu.
Kalapääsud võivad olla:
- looduslähedased lahendused, näiteks tehiskärestikud või möödaviik-kalapääsud,
- tehnilised rajatised, näiteks kamberkalapääsud või kalatõstukid.
Projekti käigus hinnati ka varem rajatud kalapääsude toimivust ning analüüsiti, kas need tagavad kaladele tegelikult vajaliku läbipääsu.
Püssi paisu eemaldamine Purtse jõel
Üks olulisemaid samme kalade rändeteede avamisel oli Püssi paisu eemaldamine Purtse jõel. Paisu asemele rajati looduslähedane kärestik-kalapääs, mis võimaldab kaladel taas liikuda merest jõkke kudema.
Tööde käigus rajati kalapääs, rekonstrueeriti Püssi sild ning ehitati uus kergliiklustee. Lahendus ühendab jõe ökoloogilise taastamise ja piirkonna taristu arendamise.
Kalapääs võimaldab merest jõkke kudema siirduvatel liikidel – näiteks lõhel, meriforellil ja jõesilmul – jõuda taas oma looduslikele kudemispaikadele. Kalastiku hinnangute põhjal võib paisust ülesvoolu jäävatel aladel kudeda igal aastal üle 1000 lõhe ja enam kui 1400 forelli. Lisaks saavad paremast läbipääsust kasu ka teised liigid, näiteks haug ja ahven.
Püssi paisu likvideerimine ja kalapääsu rajamine oli oluline samm Purtse jõe taastamisel. Kunagi Eesti üks olulisemaid lõhejõgesid, mis tööstusreostuse tõttu oma väärtuse kaotas, on tänu järkjärgulistele taastamistöödele taas paranemas.
