Ökosüsteemiteenused

Ökosüsteemiteenuste ehk looduse hüvede hindamiseks arendatakse edasi ja rakendatakse 2016. aastal valminud Eesti siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metoodikat.

Ökosüsteemide poolt inimesele pakutavate hüvede väljaselgitamine ning nende väärtuste aus, asjalik ja emotsioonideta kaalumine aitab rahapõhises maailmas teha õiglasemaid otsuseid, kujundada säästvamat poliitikat ning pidurdada ökosüsteemide seisundi halvenemist ja elurikkuse kadu. 

Ökosüsteemiteenused jaotatakse tavaliselt kolme klassi:

  1. Varustavad, sealhulgas tootvad teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt. Näiteks toidu, vee, puidu ja muude materjalidena.
  2. Reguleerivad ja säilitavad teenused. Näiteks aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad ja teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid ja üleujutusi, samuti tolmeldamine.
  3. Kultuurilised, sealhulgas rekreatiivsed teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, lõõgastusvõimalusi ja uusi teaduslikke teadmisi.

Välja arendatud metoodika alusel kaardistatakse projekti hõlmatud veekogude ökosüsteemiteenuste pakkumist, tarbimist ja väärtust kokku kolm korda – enne projekti teiste tegevuste algust, projekti keskel ja pärast projekti ülejäänud tegevuste elluviimist. Eesmärk on välja selgitada, kuidas uuritavate veekogude ökosüsteemiteenuste pakkumine, tarbimine ja väärtus projekti tegevuste tulemusel muutuvad.
Projekti jooksul kaardistatakse järgmiste veekogude ökosüsteemiteenuseid: 

  • Alajõgi, 
  • Erra jõgi, 
  • Kohtla jõgi, 
  • Kunda jõgi, 
  • Loobu jõgi, 
  • Pada jõgi, 
  • Purtse jõgi, 
  • Selja jõgi, 
  • Soolikaoja, 
  • Sõmeru jõgi, 
  • Udriku oja, 
  • Võsu jõgi, 
  • Aidu karjäärijärv

Aruanded: