Kaevandusalad

Kaevandamine muudab maastikku ulatuslikult ning jätab maha alad, mille edasine kasutus ja keskkonnaseisund sõltuvad suuresti sellest, kuidas neid pärast kaevandamise lõppu korrastatakse. Kaevandusalade taastamise eesmärk on muuta endised tööstusmaastikud taas turvaliseks, stabiilseks ja looduskeskkonnaga sobivaks, luues uusi võimalusi nii loodusele kui ka inimestele.

Taastamistööd võivad hõlmata maapinna kujundamist, metsastamist, märgalade või veekogude rajamist ning elupaikade loomist taimedele ja loomadele. Sageli kujunevad endistest kaevandustranšeedest ja karjääridest uued järved, märgalad või metsamaastikud, mis võivad aja jooksul kujuneda väärtuslikeks ökosüsteemideks.

LIFE IP CleanEST projekti raames hinnati Kirde-Eesti põlevkivikaevandusaladel tekkinud veekogude seisundit ning analüüsiti varasemate korrastamistööde tulemusi. Uuringute eesmärk oli mõista, kuidas endised kaevandusalad aja jooksul muutuvad ning millised taastamislahendused aitavad kõige paremini toetada looduse taastumist ja veekeskkonna head seisundit.

Aidu karjäär ja „Aidu fjordid“

Aidu karjäär on üks suurimaid korrastatud kaevandusalasid Eestis. Aastatel 1960–2014 istutati sinna ligikaudu 2500 hektarit metsa, millest umbes 83% moodustavad männikud ja 14% kasekultuurid. Osal aladel on algselt rajatud männipuistud aja jooksul looduslikult asendunud kaasikutega.

Pärast kaevandamise lõppemist kujunes piirkonda ulatuslik veemaastik, mida tuntakse Aidu fjordidena – endiste kaevandustranšeede täitumisel tekkinud kitsaste ja sügavate veekogude süsteem. Tänapäeval on piirkond oluline elupaik mitmetele suurulukitele, sealhulgas karule, põdrale, metssigale ja metskitsele.

Veeproovide põhjal on Aidu veekogude keemiline seisund üldiselt hea. Mõõtmised näitasid siiski, et nikli sisaldus ületas kohati maismaa pinnaveekogude aastakeskmist piirväärtust. Värvuse muutusi mõnes veekogus võis põhjustada kaldalt või setetest vette kandunud materjal.

RMK Aidu matkarada (4km)

Projekti käigus rajati matkarada Aidu karjääri piirkonda, mis tutvustab ainulaadset tehismaastikku, seal kujunenud veesüsteeme ning kaevandamisjärgse taastamise võimalusi. Matkarada aitab külastajatel paremini mõista piirkonna tööstuspärandit ja looduse taastumise protsesse.

Aidu matkarada kulgeb mööda suletud karjääri kaeveala, tõustes kohati kõrgetele tranšeede nõlvadele ja siis laskudes taas orgu, kus saab ülevaate karjäärialade metsastamisest. Teele jääb ka veega täitunud kaevealasid millest ühte tuleb ületada parvega. Rada teeb ringi ümber Aidu - Nõmme lõkkekoha.

Aidu matkarada RMK kodulehel

Aruanded

Kaevandamisest tekkinud veekogusid hinnatakse ning tehakse ülevaade varasematest kaevandusalade korrastamistöödest, kogemustest ja nende käigus kogutud andmetest. Uuringuid viiakse läbi Aidu Karjääri kirdenurgas, Ubja karjääris, Narva karjääri tranšees nr 13 ning Viivikonna karjääri Sirgala mäeeraldisel.

Narva karjääri tranšee nr 13 ala on bioloogilise korrastamise käigus metsastatud männi- ja kaseistikutega. Bioloogiliselt on korrastatud 3,8 km². Hariliku männi kultuurid hõlmavad metsastatud kogupinnast 60-70% ja arukase kultuurid 30-40%. Kunagistes väljaveotranšeedes on moodustunud veekogu, mida nimetatakse Rästikmetsa järveks. Karjääripuistangu alale on tekkinud uued väikesed märgalad ja väikeveekogud, mis moodustavad veesüsteemi. 

Sirgala-Viivikonna pilootala idapoolne osa koos vana allmaakaevandusega on juba suuremas osas korrastatud. Lähiaastatel lõpetatakse kaevandamine ka edelaosas. Ootuspäraselt kujuneb Sirgala-Viivikonna pilootalale Aidu karjääri suurusega võrreldav tranšeeveekogude süsteem. Tähelepanuväärne on seal juba tänaseks kujunenud väikeveekogud.