Reovesi võib jõuda pinna- ja põhjavette, kui reoveepuhastussüsteemid ei tööta nõuetekohaselt. LIFE IP CleanEST projekti raames hinnati kinnistute ja tööstuste reoveepuhastussüsteemide seisukorda ja toimimist, et selgitada välja investeeringute vajadus süsteemide uuendamiseks ning tagada nõuetekohane heitvee käitlemine.

Projekti käigus viidi läbi küsitlus Ida- ja Lääne-Virumaa külades, kus elab kuni 50 inimest, pöörates lisaks tähelepanu ka tööstusettevõtete ja tiheda asustusega alade reoveepuhastitele ning heitvee väljalasetele. Küsitluse tulemused võimaldavad luua üksikmajapidamiste reoveepuhastussüsteemide andmebaasi, mis on oluline omanike nõustamiseks ja juhendamiseks ning abiks süsteemide ehitamisel või rekonstrueerimisel.

Kohalikud omavalitsused on kohustatud koostama reovee kohtkäitluse eeskirjad, milles sätestatakse nõuded kinnistute reoveekäitlussüsteemide rajamiseks, korrastamiseks või lammutamiseks. Eeskirjad peavad sisaldama ka purgimisteenuse kasutamise tingimusi ning nõudeid teenust osutavatele ettevõtetele. Maaomaniku vastutus on tagada, et tema kinnistul oleksid reovee käitlemiseks vajalikud süsteemid töökorras, et minimeerida toitainete koormust veekeskkonnale.