Reovesi võib jõuda pinna- ja põhjavette, kui reoveepuhastussüsteemid ei tööta nii nagu peaks. Olukorra parandamiseks hinnatakse kinnistute reoveepuhastussüsteemide seisukorda ja toimimist, et teha kindlaks praegune olukord ja uurida investeeringute vajadust süsteemide uuendamiseks. Selleks viiakse läbi küsitlus Ida- ja Lääne-Virumaa elanike seas, kes elavad kuni 50 elanikuga külades. Suurema tähelepanu all on ka tööstuste ja asulate reoveepuhastid ja heitvee väljalasud.

Küsitluse tulemusena luuakse üksikmajapidamistes kasutatavate reoveepuhastussüsteemide andmebaas, mis on oluline ja vajalik omanike nõustamiseks ja juhendamiseks. Samuti on see abiks üksikute reoveepuhastussüsteemide ehitamisel või rekonstrueerimisel, et tagada nõuetekohane reovee käitlemine.

Projekti käigus hindame kinnistute reovee kohtkäitlusrajatiste seisukorda, toimimist ja investeeringute vajadust süsteemide uuendamiseks. Samuti on fookuses tööstuste ja asulate reoveepuhastid ja heitvee väljalasud.

Kohalikel omavalitsustel on kohustus koostada reovee kohtkäitluse eeskirjad ning need oma haldusterritooriumil kehtestada. Kohtkäitluse eeskiri peab sisaldama kohaliku omavalitsuse halduspiirkonnas kehtivaid nõudeid, millest lähtuvalt tuleks planeerida reoveekäitlussüsteemi ehitamist, lammutamist või muutmist. Samuti peab kohtkäitluse eeskiri sisaldama purgimisteenuse kasutamise võimalusi ja tingimusi ning nõudeid purgimisteenust osutavale ettevõttele. Maaomaniku kohustus on rajada reovee kohtkäitlussüsteemid või olemasolevad korrastada, et minimeerida toitainete koormust veekeskkonnale.