26 Mai 2026
Henry Linnard, LIFE IP CleanEST kommunikatsioonijuht
Life to Rivers kongress Sloveenias tõi kokku eksperdid üle Euroopa
Rahvusvaheline Life to Rivers kongress Sloveenias tõi ühisel eesmärgil kokku eksperdid üle kogu Euroopa – anda jõgedele tagasi see, mis neilt võetud.
Kongress tõi laua taha teadlased, poliitikakujundajad, projektijuhid ja kogukondade esindajad Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Belgiast, Sloveeniast ja paljudest teistest riikidest. Arutleti mitte ainult õnnestumistest, vaid ka takistustest ja valedest valikutest, millest teistel on õppida.
Meid kõnetas enim kolm teemat:
-
"Zero Stage" lähenemine – idee, et jõgede taastamine ei pea tähendama suuri ja kalleid projekte. Sageli piisab sellest, kui tavapäraste hooldustööde käigus teha targad otsused: jätta jõele rohkem ruumi, mitte võidelda loodusega, vaid töötada temaga koos. Lihtne põhimõte, aga selle rakendamine nõuab muutust mõtteviisis.
-
Looduspõhised lahendused üleujutuste vastu – üleujutused on Euroopas üha suurem probleem. Aga vastus ei ole alati betoon ja tõkked. IUCN globaalse standardi alusel arutleti selle üle, kuidas planeerida meetmeid, kus loodus ise on lahendus: lammialad, jõgede loomulikud sängid, märgalad kui looduslikud puhvrid.
-
Kogukondade kaasamine – ehk kõige olulisem õppetund. Parimgi lahendus jääb ellu viimata, kui kohalikud inimesed ei mõista selle väärtust või ei usalda protsessi. Kuulsime inspireerivaid näiteid sellest, kuidas muuta vastumeelsus koostööks pärast katastroofe, kui emotsioonid on kõrged ja usaldus madal.
Kolmandal päeval jõudsime teaduse ja poliitika ristumiskohta: kuidas tagada, et parimad teadmised jõuaksid päriselt seadusloomesse ja otsustusprotsessidesse. Prantsusmaa GEMAPI seadus, uuenduslik lähenemine jõgede haldamisele, andis palju mõtteainet. GEMAPI ehk veekeskkondade haldamine ja üleujutuste ennetamine on Prantsusmaal loonud selge vastutusjaotuse: kohalikud omavalitsused vastutavad oma piirkonna jõgede ja üleujutusriskide eest tervikuna. See tähendab, et jõe taastamine ei ole enam pelgalt keskkonnaameti mure, vaid kohaliku kogukonna ja omavalitsuse ühine kohustus ja võimalus. Kuulsime praktilisi näiteid Ülem-Jura Regionaalpargist, kus antud lähenemine on toonud kaasa päris muutuse maastikus ja inimeste suhetes oma jõgedega.
Tekkis loomulik küsimus: mida saaksime Eestis sellisest mudelist õppida?
Puhas vesi on meie ühine vastutus.
