LIFE IP CleanEST projekti raames toimus 7. detsembril veebiseminar, mille eesmärgiks oli leida lahendused reoveekäitluseks tihedalt asustatud ühiskanalisatsioonita (ÜVVK) piirkondades. Toimusid ettekanded ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadustest, hetkeseisust, tulevastest seadusemuudatustest ning rahastuse võimalustest reoveekäitluse lahenduste rajamiseks.

Päevakava: 

Kliimaministeeriumi projekti LIFE IP CleanEST raames korraldasime 25.-26. oktoobril 2023 Narva Raekojas rahvusvaheline konverentsi, mille fookuses olid tänapäeva veemajanduse väljakutsed ja nende lahendused. Konverentsi peamiseks eesmärgiks oli edendada veemajanduse tõhusust, jagada väärtuslikke teadmisi ja suurendada teadlikkust veemajandusega seotud küsimustes.

LIFE IP CleanEST projekti raames toimub 25.-26. oktoobril 2023 Narvas rahvusvaheline konverents, mille fookuses on tänapäeva veemajanduse väljakutsed ja nende lahendused. Konverentsi peamiseks eesmärgiks on edendada veemajanduse tõhusust, jagada väärtuslikke teadmisi ja suurendada teadlikkust veemajandusega seotud küsimustes.

LIFE IP CleanEST projekt koostöös Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja Eesti Keskkonnauuringute Keskusega korraldas Kiviõli kunstide koolis teabepäeva reovee kohtkäitluse ja veeseaduse teemadel.

Aeg: 16. mai 2023, kell 10:00-15:00
Asukoht: Kiviõli Kunstide kooli saal, Vabaduse pst 6, Kiviõli

Päevakava:

10.00-10.15 – Kogunemine Kiviõli kunstide koolis;

10.15-10.30 – Andra Toom Keskkonnaametist juhatab päeva sisse ning tutvustab LIFE IP CleanEST projekti;

Täname kõiki osa võtmast meie joogi- ja reovee teemalisest veebiviktoriinist! 

Oli rõõm näha, et huvi oli suur nii õpilaste kui õpetajate seas – vastuseid tuli 87 haridusasutusest. Proovile panid end aga teised. Kokku vastas veebiviktoriinile 1622 inimest, mõned koguni mitu korda. 

Auhinnaloosi tulemusel võitsid meenepakid CleanEST inforaamatu ja projekti logoga taskunoa:Geiti Juro, Deniss Badajev, Sander Kaal, Nikita Abašin, Victoria Kohv, Karola Jantson, Anton Denisov, Ahto Parm, Triine Kalinovski, Maili Meriniit, Romet Nõmme, Merle Pahkla ja Ene Lätti.

Tänasel rahvusvahelisel veepäeval ja sellele järgneva kahe nädala jooksul kutsume kõiki kaasa mõtlema joogi- ja reovee teemalises veebiviktoriinis.

Nimelt on üpris lihtne märgata, et vesi tuleb kraanist ja läheb pärast kasutamist äravoolu. Küll aga pole igapäevaselt justkui põhjust mõelda, kus oli see enne kraani jõudmist ja mis sellest kanalisatsiooni tagumises osas saab. Viktoriinile vastanu saab neis küsimustes selgust.

Osalejate vahel loositakse välja auhindu, mille hulgas on ka AHHAA teaduskeskuse pääsmed.

​
Pandivere kõrgustik on olnud juba sajandeid oluline põllumajanduspiirkond, kus suure osa maakattest moodustab haritav maa. Maakasutus on üks tähtsamaid tegureid, mis mõjutab põhja- ja pinnavee kvaliteeti.
Samas on Pandivere kõrgustik eriline piirkond Eestis nii oma mullaviljakuse, geoloogilise ehituse kui ka vee liikumise poolest. Kõrgustik koosneb lõhelistest paekivikihtidest, mida katab õhuke pinnakate. Seetõttu leidub selle lael vaid üksikuid vooluveekogusid ning märkimisväärne osa sademetest imbub maapinda. See loob soodsad tingimused põhjavee toitumiseks.