Kaevandamisest tekkinud veekogusid hinnatakse ning tehakse ülevaade varasematest kaevandusalade korrastamistöödest, kogemustest ja nende käigus kogutud andmetest. Uuringuid viiakse läbi Aidu Karjääri kirdenurgas, Ubja karjääris, Narva karjääri tranšees nr 13 ning Viivikonna karjääri Sirgala mäeeraldisel.

Narva karjääri tranšee nr 13 ala on bioloogilise korrastamise käigus metsastatud männi- ja kaseistikutega. Bioloogiliselt on korrastatud 3,8 km². Hariliku männi kultuurid hõlmavad metsastatud kogupinnast 60-70% ja arukase kultuurid 30-40%. Kunagistes väljaveotranšeedes on moodustunud veekogu, mida nimetatakse Rästikmetsa järveks. Karjääripuistangu alale on tekkinud uued väikesed märgalad ja väikeveekogud, mis moodustavad veesüsteemi. 

Aidu karjääri on aastatel 1960-2014 istutatud umbes 2500 ha metsa, sealhulgas 83% ulatuses mände ja 14% ulatuses kasekultuure. Mõnel metsaeraldisel on algselt rajatud männipuistu looduslikult asendunud kaasikuga. Praeguseks on Aidu metsastatud aladel piirkondi, kus elab rohkelt suurulukeid, nagu näiteks karu, põder, metssiga ja metskits. Aidu karjääri sulgemise järel on piirkonda tekkinud uus veemaastik, niinimetatud Aidu fjordid.

Aidu veesüsteemi isevoolsest väljalasust 2019. aastal võetud üksikproovide alusel võib lugeda veekogu keemilise seisundi heaks, välja arvatud nikli sisaldus, mis ületab kõigis kolmes võetud veeproovis oma aasta keskmist maismaa pinnaveekogude piirväärtust (4 µg/l). Nikli sisalduse järgi oleks Aidu sõudekanali veekogude seisund halb. Aidu ala ülevaatusel 23.09.2019 selgus, et väljaveotranšee põhjapoolses teeääres oleva veekogu värvus on muutunud. Värvuse muutuse võisid põhjustada veekogusse ja selle kaldale kandunud, materjalist eraldunud setted.