Põllumajanduses kasutatavad väetised võivad olenevalt kasutuskogusest mõjutada põllumajanduspiirkondade pinna- ja põhjavee kvaliteeti. Nii võivad need ained jõuda ka meie toidulauale.
Põllumajandus ei ole ainukene keskkonna mõjutaja, kuid sellest tulenev inimtekkeline hajukoormus on oluline põhja- ja pinnavee saasteallikas. Kuna põllumajandustootmisega kaasnevad paratamatult kaod mulda ja vette, on võtmeküsimuseks kuidas toota nii, et kaod oleksid võimalikult väikesed. Mida väiksemad on kaod, seda väiksem on hajukoormus.
Muldade võimekus lämmastikku ja fosforit kinni hoida on väga erinev. Ühel mullal on riskid suuremad, teisel väiksemad. Väetiste mitteoptimaalse kasutamise tagajärjel veekeskkonda jõudnud toitained võivad põhjustada kahju vee kvaliteedile ja pinnaveekogude eutrofikatsiooni, kahjustades nii ka vee-elustikku.
Hajukoormuse vähendamiseks jälgitakse põllumajanduse mõju kuuele jõele ning töötatakse välja põllumajandustootjatele nõuandvad keskkonnameetmed ja toitainete bilansi arvutamise juhend. Euroopa tasandil on põllumajanduse hajukoormuse mõju vähendamiseks välja töötatud juba üle 100 erineva meetme, ent reostuskoormuse vähendamiseks Läänemeres on veel palju teha.
Põllumajandusest tulenevast hajukoormusest aitab parema ülevaate saada Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste juhitav põhjalik kompleksuuring.
LIFE IP CleanEST projekti tegevuse C10.1 käigus uuriti põllumajanduse reostuskoormust pinna- ja põhjaveele kuuel valitud pilootalal Lääne-Viru maakonnas, Viru alamvesikonnas. Projekti viisid läbi TTÜ Vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühm (pinnaveeseire, laboratoorsed analüüsid pinnaveest), Eesti Geoloogiateenistus (põhjaveeseire) ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK, laboratoorsed analüüsid põhjaveest). Põhjavee isotoopkoostise analüüsid tehti Läti ülikooli geoloogiliste protsesside uurimis- ja modelleerimise keskuses. Seire kestis 2019. aasta II kvartalist kuni 2022. aasta II kvartalini.
Taimetoiteelementide bilansid - põllupõhise lämmastiku, fosfori ja kaaliumi bilansikalkulaator
Põllupõhise lämmastiku, fosfori ja kaaliumi bilansikalkulaator
Käesolev põllupõhine NPK bilansi kalkulaator on välja töötatud lihtsustatud üldbilansi põhimõttel. Väljundina võetakse arvesse põhi- ja kõrvalsaagiga eemaldatavad kogused, mis sõltuvad saagi suurusest ja vastava toiteelemendi kontsentratsioonist saagis. Sisenditena võetakse arvesse mineraal- ja orgaanilised väetised ning liblikõieliste kultuuride poolt õhust seotav lämmastik. Ajalise arvestuse aluseks on konkreetse kultuuri kogu kasvutsükli periood. Kalkulaatori lihtsustatud bilansi ja tagastamise osakaalu (sisendi suhe eemaldamisse) alusel annab kalkulaator tulemustele kvalitatiivsed sõnalised hinnangud sõltuvalt konkreetse põllu mulla omadustest ja väetistarbest. Kalkulaatori kasutajal on soovi korral võimalik ise muuta vastava kultuuri saagi N/proteiini-, P- ja K-sisalduse vaikeväärtusi, orgaaniliste väetiste koostist jms koefitsiente.
Programm töötab tabelarvutusprogrammi MS Excel baasil ja sisaldab makrosid, mille kasutus on vaja lubada. Kalkulaator on tasuta kasutamiseks ja levitamiseks. Tagasiside ja lähem teave: Alar Astover, alar.astover@emu.ee