Põllumajanduses kasutatavad väetised on olulised saagikuse tagamiseks, kuid nende kasutamine võib mõjutada ka pinna- ja põhjavee kvaliteeti. Kui lämmastik ja fosfor satuvad veekeskkonda suuremates kogustes, võivad need põhjustada veekogude eutrofeerumist ning halvendada vee kvaliteeti. Seetõttu on oluline leida tasakaal tootmise ja keskkonnahoiu vahel.
Põllumajandus ei ole ainus keskkonnamõjude allikas, kuid sellest tulenev inimtekkeline hajukoormus on üks olulisemaid põhja- ja pinnavee saasteallikaid. Põllumajandustootmisega kaasnevad paratamatult toitainete kaod mulda ja vette. Keskkonnamõju vähendamise võtmeküsimus on, kuidas toota nii, et need kaod oleksid võimalikult väikesed.
Muldade võime siduda lämmastikku ja fosforit on väga erinev. Mõnes piirkonnas on toitainete leostumise risk suurem, teises väiksem. Kui väetisi kasutatakse mitteoptimaalselt, võivad liigsed toitained jõuda veekeskkonda, põhjustades veekogude eutrofeerumist ning mõjutades negatiivselt vee-elustikku.
Põllumajanduse mõju uurimine
LIFE IP CleanEST projekti raames uuriti põllumajandusest tulenevat hajukoormust ning selle mõju veekogudele Kirde-Eestis. Põllumajanduse mõju jälgiti kuuel jõel, et saada parem ülevaade sellest, kuidas toitained liiguvad mullast veekeskkonda ning millised tegurid seda kõige enam mõjutavad.
Uuringute tulemused aitavad paremini mõista, millised meetmed on kõige tõhusamad toitainete kadude vähendamiseks ja veekeskkonna kaitsmiseks.
Tööriistad põllumajandustootjatele
Projekti ühe olulise tulemusena töötati välja toitainete bilansi arvutamise juhend ja kalkulaator, mis aitab põllumajandustootjatel hinnata, kui palju lämmastikku ja fosforit põllumajandusettevõttes mulda lisandub ja kui palju seda sealt eemaldatakse.
Selline lähenemine aitab:
- kasutada väetisi täpsemalt ja tõhusamalt,
- vähendada toitainete kadu mulda ja veekeskkonda,
- parandada põllumajandustootmise keskkonnasäästlikkust ja majanduslikku efektiivsust.
Toitainete bilansi arvestust toetavad ka digitaalsed tööriistad, näiteks PRIA e-põlluraamat, mis võimaldab põllumajandustootjatel oma tegevusi ja väetiste kasutamist paremini planeerida ning analüüsida.
Taimetoiteelementide bilansid - põllupõhise lämmastiku, fosfori ja kaaliumi bilansikalkulaator
Põllupõhise lämmastiku, fosfori ja kaaliumi bilansikalkulaator
Käesolev põllupõhine NPK bilansi kalkulaator on välja töötatud lihtsustatud üldbilansi põhimõttel. Väljundina võetakse arvesse põhi- ja kõrvalsaagiga eemaldatavad kogused, mis sõltuvad saagi suurusest ja vastava toiteelemendi kontsentratsioonist saagis. Sisenditena võetakse arvesse mineraal- ja orgaanilised väetised ning liblikõieliste kultuuride poolt õhust seotav lämmastik. Ajalise arvestuse aluseks on konkreetse kultuuri kogu kasvutsükli periood.
Kalkulaatori lihtsustatud bilansi ja tagastamise osakaalu (sisendi suhe eemaldamisse) alusel annab kalkulaator tulemustele kvalitatiivsed sõnalised hinnangud sõltuvalt konkreetse põllu mulla omadustest ja väetistarbest. Kalkulaatori kasutajal on soovi korral võimalik ise muuta vastava kultuuri saagi N/proteiini-, P- ja K-sisalduse vaikeväärtusi, orgaaniliste väetiste koostist jms koefitsiente.
Programm töötab tabelarvutusprogrammi MS Excel baasil ja sisaldab makrosid, mille kasutus on vaja lubada. Kalkulaator on tasuta kasutamiseks ja levitamiseks. Tagasiside ja lähem teave: Alar Astover, alar.astover@emu.ee
Põllumajanduse mõju pinna- ja põhjaveele Viru alamvesikonnas
LIFE IP CleanEST projekti tegevuse C10.1 käigus uuriti põllumajanduse reostuskoormust pinna- ja põhjaveele kuuel valitud pilootalal Lääne-Viru maakonnas, Viru alamvesikonnas. Projekti viisid läbi TTÜ Vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühm (pinnaveeseire, laboratoorsed analüüsid pinnaveest), Eesti Geoloogiateenistus (põhjaveeseire) ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK, laboratoorsed analüüsid põhjaveest). Põhjavee isotoopkoostise analüüsid tehti Läti ülikooli geoloogiliste protsesside uurimis- ja modelleerimise keskuses. Seire kestis 2019. aasta II kvartalist kuni 2022. aasta II kvartalini.
Põllumajanduses kasutatavad väetised võivad olenevalt kasutuskogusest mõjutada põllumajanduspiirkondade pinna- ja põhjavee kvaliteeti. Nii võivad need ained jõuda ka meie toidulauale.
Põllumajandus ei ole ainukene keskkonna mõjutaja, kuid sellest tulenev inimtekkeline hajukoormus on oluline põhja- ja pinnavee saasteallikas. Kuna põllumajandustootmisega kaasnevad paratamatult kaod mulda ja vette, on võtmeküsimuseks kuidas toota nii, et kaod oleksid võimalikult väikesed. Mida väiksemad on kaod, seda väiksem on hajukoormus.
Muldade võimekus lämmastikku ja fosforit kinni hoida on väga erinev. Ühel mullal on riskid suuremad, teisel väiksemad. Väetiste mitteoptimaalse kasutamise tagajärjel veekeskkonda jõudnud toitained võivad põhjustada kahju vee kvaliteedile ja pinnaveekogude eutrofikatsiooni, kahjustades nii ka vee-elustikku.
Hajukoormuse vähendamiseks jälgitakse põllumajanduse mõju kuuele jõele ning töötatakse välja põllumajandustootjatele nõuandvad keskkonnameetmed ja toitainete bilansi arvutamise juhend. Euroopa tasandil on põllumajanduse hajukoormuse mõju vähendamiseks välja töötatud juba üle 100 erineva meetme, ent reostuskoormuse vähendamiseks Läänemeres on veel palju teha.
Põllumajandusest tulenevast hajukoormusest aitab parema ülevaate saada Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste juhitav põhjalik kompleksuuring.