27. juuli 2026
Mida on Aafrika veespetsialistidel Eestilt õppida? Selgub, et päris palju. Kuigi meid lahutavad tuhanded kilomeetrid, on veemajanduse suurimad väljakutsed üllatavalt sarnased. Seepärast külastaski Virumaad Mosambiigi ja Zimbabwe ühine delegatsioon, et tutvuda Virumaa veed puhtaks lahenduste ja tulemustega.
Võõrustasime Virumaal BUPUSACOMi delegatsiooni – Mosambiigi ja Zimbabwe ühist Buzi, Púngoè ja Save jõgede valgalakomisjoni. Visiit toimus rahvusvahelise valgalaorganisatsioonide koostöövõrgustiku Peer-to-Peer raames.
Päev algas Rakveres Soolikaojal, kus tutvustati looduspõhiseid lahendusi toitainekoormuse vähendamiseks. Projekt on katsetab toitainetekoormuse vähendamiseks ujuvsaari ja puiduhakkefiltreid. Soolikaoja kaudu jõuab Selja jõkke aastas ligikaudu 332 tonni lämmastikku ja 4,8 tonni fosforit. Oja ülemjooksu valgala jääb nitraaditundlikule alale, kus tegeletakse intensiivse põllumajandusega, ning oja läbib Rakvere linna, kogudes vett ka reoveepuhastitest ja sademeveelaskmetest. Ujuvsaared seovad taimestiku kaudu toitaineid, puiduhakkefilter toimib aga denitrifikatsioonifiltrina, kus puiduhake on bakteritele süsinikuallikaks nitraatlämmastiku eemaldamisel.
Päeva keskmes oli veemajanduskava rakendamine. Veemajanduskava on vee raamdirektiivist tulenev kava, mis seab veekogude hea seisundi saavutamiseks konkreetsed meetmed ning määrab mida tuleb teha, kus ja kelle poolt. Ida-Eesti veemajanduskavas on Viru alamvesikonna jaoks kirjas 632 meedet. LIFE IP CleanEST projekt on meetmete rakendaja: projekt viib ligikaudu kolmandiku meetmetest ellu otse ning aitab ülejäänute jaoks suunata kaasnevat rahastust, ühtlasi aitab projekt ette valmistada järgmist planeerimisperioodi.
Delegatsiooni jaoks oli eriti kõnekas just projektiala ise. Põlevkivi kaevandamine ja töötlemine on Ida-Virumaa veekogude üks peamisi survetegureid ning kaevandamine on veekeskkonna surveteguriks ka nende oma piirkonnas. Nii oli tegemist tuttava probleemiga, millele Eestis on lahendusi otsitud aastakümneid.
Delegatsioon nägi Purtse jõe tervendamist tervikuna: jääkreostuse eemaldamist, rändetõkete avamist ja kalastiku taastamist ühe seotud ahelana. Jõest on eemaldatud 130 000 m³ reostust ja puhastatud 18 km sängi, eemaldatud kuus paisu ning rajatud Püssi 145-meetrine kärestikkalapääs, mis avas kaladele üle 35 km jõge liikumiseks. Purtse jõkke on asustatud 143 662 lõhemaimu ja rajatud uusi kudealasid. Tulemused on tänaseks juba mõõdetavad — ökosüsteemiteenuste indeks paranes kõigis viies seiratavas veekogumis, jõesilmu arvukus alamjooksul kasvas nullist ligikaudu 10 000 isendini aastas ja jõe äärde on naasnud kaitsealused liigid.
Külalistele pakkus huvi kogu ahel: nii kava ja rahastuse loogika, tehnilised lahendused kui ka seire ja tulemuste mõõtmine.
Aitäh kõigile, kes päeva ettevalmistamisel ja läbiviimisel kaasa lõid, eriti Keskkonnaagentuurile, EKUK-ile ja Põlula kalakasvandusele.
