Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel reostunud maa- või veekeskkonna ala või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab nii inimeste tervist kui ka elusloodust. Sageli on selline reostus seotud ajaloolise tööstustegevuse või puudulike keskkonnanõuetega, mille tagajärjed mõjutavad keskkonda veel aastakümneid hiljem.

LIFE IP CleanEST projekti raames puhastati kolme suuremat jääkreostusobjekti Virumaal:

Nende objektide puhastamine on aidanud vähendada ohtlike ainete levikut pinnases ja põhjavees ning parandada piirkonna veekogude seisundit.

Kohtla-Nõmme endine rehvitehas

Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territooriumil likvideeriti jääkreostus 2020. aastal. Tööde käigus eemaldati ligi 14 000 m³ tugevalt reostunud pinnast ning umbes 100 m³ õlijääke.

Reostunud pinnas kaevati välja kuni kahe meetri sügavuselt paekivi kihini ning eemaldati ka kõige reostunum ala, kus maapinnal leidus poolvedelaid õlijääke.

Tehtud tööde tulemusel vähenes märkimisväärselt oht, et saasteained levivad põhjaveesse, ning see aitab parandada ka Kohtla ja Purtse jõe seisundit.

Erra jõgi

Erra jõe sängist ja kallastelt eemaldati ligikaudu 1,5 kilomeetri ulatuses põlevkivitööstuse jääkproduktidest pärinev pigi, mis oli aastakümnete jooksul ladestunud jõe põhja ja kallastele Uhaku karstialal.

Pigikihtide paksus ulatus kohati kuni poole meetrini ning nende kogumaht hinnati umbes 14 700 kuupmeetrile. Reostus eemaldati ekskavaatoritega, koorides saastunud kihid jõesängist ja kallastelt ning transportides need nõuetekohasesse käitlusse.

Tööde käigus ilmnes, et reostust oli kohati rohkem ja sügavamal kui varasemad uuringud näitasid, mistõttu tuli projekti käigus lahendusi kohandada. Pärast saaste eemaldamist tasandati puhastatud alad ning taastati jõe looduslikud elupaigad.

Need tööd on oluline samm Purtse jõe valgala pikaajalises puhastamises, mille eesmärk on vähendada põlevkivitööstuse ajaloolist keskkonnamõju Ida-Virumaa veekogudele.

Pahnimäe asfaltbetoonitehas

Lääne-Virumaal Rakvere vallas asuva Pahnimäe endise asfaltbetoonitehase territooriumil oli pinnas reostunud nõukogudeaegse asfaltbetooni tootmise tagajärjel. Saaste tekkis aastakümnete jooksul mahutite leketest, avariidest ning puudulikest keskkonnakaitsemeetmetest.

Kuna tehase territoorium on jätkuvalt kasutuses, ei olnud võimalik reostunud pinnast välja kaevata ja ära vedada. Seetõttu kasutati objekti puhastamisel in-situ ehk kohapealset pinnase tervendamise meetodit.

Tööde käigus puhastati umbes 400 m³ reostunud pinnast, kasutades kombineeritud bioloogilist ja keemilist meetodit. Puuraukude kaudu lisati pinnasesse vesinikperoksiidi ning mikroorganismide tegevust soodustavaid aineid, mis kiirendasid kahjulike ühendite lagunemist. Meetod võimaldas vähendada pinnases leiduvate saasteainete, sealhulgas polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldust ilma pinnast välja kaevamata.

Puhastustööde käigus seirati regulaarselt pinnase seisundit ning saadud tulemused aitavad hinnata, milliseid lahendusi saab kasutada ka sarnaste jääkreostusobjektide korrastamisel mujal Eestis.