Põllumajanduslik punkt- või hajukoormus jõgedel

Põllumajanduses kasutatavad väetised võivad olenevalt kasutuskogusest mõjutada põllumajanduspiirkondade pinna- ja põhjavee kvaliteeti. Nii võivad need ained jõuda ka meie toidulauale.

Põllumajandus ei ole ainukene keskkonna mõjutaja, kuid sellest tulenev inimtekkeline hajukoormus on oluline põhja- ja pinnavee saasteallikas. Kuna põllumajandustootmisega kaasnevad paratamatult kaod mulda ja vette, on võtmeküsimuseks kuidas toota nii, et kaod oleksid võimalikult väikesed. Mida väiksemad on kaod, seda väiksem on hajukoormus.

Muldade võimekus lämmastikku ja fosforit kinni hoida on väga erinev. Ühel mullal on riskid suuremad, teisel väiksemad. Väetiste mitteoptimaalse kasutamise tagajärjel veekeskkonda jõudnud toitained võivad põhjustada kahju vee kvaliteedile ja pinnaveekogude eutrofikatsiooni, kahjustades nii ka vee-elustikku.

Hajukoormuse vähendamiseks jälgitakse põllumajanduse mõju kuuele jõele ning töötatakse välja põllumajandustootjatele nõuandvad keskkonnameetmed ja toitainete bilansi arvutamise juhend. Euroopa tasandil on põllumajanduse hajukoormuse mõju vähendamiseks välja töötatud juba üle 100 erineva meetme, ent reostuskoormuse vähendamiseks Läänemeres on veel palju teha.

Põllumajandusest tulenevast hajukoormusest aitab parema ülevaate saada Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste juhitav põhjalik kompleksuuring.