30 märts 2026

Maaparanduse infopäev tõi kokku rekordarvu huvilisi: fookuses olid keskkonnasäästlikud lahendused ja toetused

Henry Linnard, LIFE IP CleanEST kommunikatsioonijuht

23. märtsil toimus Raplas ja veebis maaparanduse infopäev „Keskkonnasäästlik maaparandus ja toetusvõimalused“, kus tutvustati kaasaegseid võtteid maaparandussüsteemide ehitamiseks ja korrashoiuks ning selgitati uue perioodi toetustingimusi. Infopäeva eesmärk oli viia kokku maaomanikud, maaparandusühistud ja eksperdid, et jagada teadmisi, kuidas tagada maade kuivendus selliselt, et mõju ümbritsevale keskkonnale oleks minimaalne. Infopäeva eesmärk oli viia kokku maaomanikud, maaparandusühistud ja eksperdid, et jagada teadmisi, kuidas tagada maade kuivendus selliselt, et mõju ümbritsevale keskkonnale oleks minimaalne. Huvi sündmuse vastu oli suur – Rapla riigimajja kogunes ligi 60 osalejat ning veebiülekande vahendusel elas ettekannetele kaasa üle 100 inimese. Osalejaskond oli mitmekesine: pooled kohalviibijatest olid maaharijad ning viiendiku moodustasid nii maaparandusinsenerid kui ka ametnikud. Metsandusega seotud inimesi ja RMK huvilisi oli kümnendiku jagu ning väiksema osa (u 5%) moodustasid teadlased ja keskkonnaeksperdid. Oluline on märkida, et rühmad olid kohati kattuvad, mistõttu võisid mõned osalejad esindada mitut valdkonda korraga. See kinnitab, et säästlik maaparandus on teema, mis kõnetab nii maaomanikke kui ka spetsialiste. Keskkonnahoid ja kaasaegne tehnoloogia Päeva esimeses pooles keskenduti praktilistele lahendustele ja ettekanded pakkusid suuremat huvi ametnikele ja projekteerijatele, kes igapäevaselt nende teemadega kokku puutuvad. Kristjan Piirimäe (OÜ Roheline Rada) ja Rasmus Suik (OÜ Vesine) jagasid kogemusi, kuidas planeerida ja hooldada süsteeme nii, et vähendada toitainete väljakannet ja hoida elurikkust. Juttu tuli nii settebasseinidest, puhastuslodudest kui ka teistest keskkonnakaitserajatistest, mille abil luuakse maaparandussüsteemidel elupaiku. Toetusvõimalused perioodiks 2023–2027 Infopäeva olulise osa moodustas toetuste teema, mis pakkus eelkõige maaharijatele teavet ja selgitusi aprillis ja detsembris avanevate taotlusvoorude kohta. Maa- ja Ruumiameti esindaja Taimo Aren selgitas täpsemalt, milliseid töid eesvoolude uuendamine hõlmab ja mis tingimusel on võimalik selleks toetust saada. Samuti tutvustas ta olulisemaid põhimõtteid, mille abil eesvoolude uuendamisega seotud negatiivseid mõjusid minimeeritakse. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning PRIA esindajad andsid põhjaliku ülevaate käimasoleva perioodi investeeringutoetustest. Eraldi tähelepanu pöörati eesvoolude uuendamisele ja keskkonnakaitserajatiste ehitamisele, mis on kriitilise tähtsusega maaparandussüsteemide pikaajaliseks toimimiseks. Piret Karu (PRIA) ettekanne on ühtlasi praktiline juhis taotlejale ja kasulik taotlejal ka hiljem uuesti üle vaadata. Infopäeva ettekanded leiab allpool. Koostöö puhtama keskkonna nimel Infopäev sündis mitme asutuse ja projekti koostöös, rõhutades valdkonnaülese suhtluse tähtsust. Sündmuse korraldasid Maa- ja Ruumiamet, Kliimaministeerium ja Balti Keskkonnafoorum. Tegevusi toetasid Euroopa Komisjoni ja Eesti riigi rahastatavad suurprojektid LIFE SIP WetEST, mis tegeleb Eesti veemajanduskavade elluviimise ja veekogude seisundi parandamisega Lääne-Eesti vesikonnas ja LIFE IP CleanEST, mille fookuses on Ida- ja Lääne-Virumaa veekogude seisundi parandamine. Täname kõiki osalejaid ja partnereid sisuka päeva eest!