LIFE IP CleanEST projekti raames on läbi viidud ulatuslik ja mitmetasandiline seire, et hinnata projekti aladel paiknevate veekeskkondade ning veest sõltuvate ökosüsteemide seisundi muutusi ja paranemist. Seire on andnud süsteemse ülevaate nii ökoloogilisest seisundist kui ka peamistest surveteguritest, võimaldades hinnata projekti tegevuste tegelikku mõju.
Seire käigus on jälgitud valitud vooluveekogude elustikku, sealhulgas kalastikku, põhjaloomastikku ja muid bioloogilisi kvaliteedielemente. Paralleelselt on analüüsitud survetegurite mõju pinna-, põhja- ja rannikuvetele, pöörates erilist tähelepanu hajureostusele, punktallikatele ning ajaloolisest tööstustegevusest tulenevale jääkreostusele. Töö tulemusena on kaardistatud peamised saastekoormused ja nende allikad ning hinnatud nende muutust ajas.
Eru-Käsmu ja Narva-Kunda lahe rannikuvete seisundi hindamiseks on välja töötatud ja rakendatud erinevad modelleerimisstsenaariumid. Need on võimaldanud prognoosida nii maismaalt pärineva koormuse mõju rannikumerele kui ka hinnata erinevate meetmete (nt toitainete koormuse vähendamine) potentsiaalset efekti veekeskkonna seisundile.
Seire alla on olnud ka endistel kaevandusaladel paiknevad veekogud, sealhulgas Aidu karjääriala, kus on hinnatud veekogude seisundit ning korrastamismeetmete mõju.
Analüüsi põhjal on tuvastatud realistlikud võimalused nende alade ökoloogilise seisundi parandamiseks ja edasiseks kasutuseks, sh rekreatiivsel eesmärgil.
Olulise osana seiretegevustest on hinnatud ka pinnase ja põhjavee jääkreostuse likvideerimise efektiivsust. Tulemused näitavad, et mitmetes piirkondades on reostuskoormus vähenenud, kuid teatud aladel on vajalikud täiendavad meetmed, et saavutada soovitud keskkonnaseisund.
Lisaks on põhjalikult analüüsitud rändetakistuste, nagu paisud ja truubid, ning rikutud või hävitatud elupaikade mõju vee-elustikule. Seireandmed on kinnitanud, et rändetõkete eemaldamine ja elupaikade taastamine parandavad oluliselt kalade ja teiste veeorganismide liikumisvõimalusi ning aitavad kaasa elurikkuse taastumisele.
Seire on olnud tihedalt seotud ka teiste projekti tegevustega, pakkudes sisendit nii ökosüsteemiteenuste hindamiseks kui ka konkreetsete taastamis- ja leevendusmeetmete planeerimiseks. Regulaarne andmekogumine enne ja pärast sekkumisi on võimaldanud hinnata meetmete tõhusust ning teha vajadusel kohandusi.
Seiretegevusi on ellu viinud Eesti Geoloogiateenistus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tallinna Tehnikaülikool ja Keskkonnaagentuur, kelle koostöös on loodud tugev teaduspõhine alus projekti tulemuste hindamiseks ning edasiste keskkonnajuhtimise otsuste tegemiseks.
Kokkuvõttes on LIFE IP CleanEST projekti seire näidanud, et sihipärased ja teaduspõhised sekkumised võimaldavad parandada veekeskkonna seisundit, vähendada reostuskoormust ning taastada ökosüsteemide toimimist viisil, mis toetab nii looduskeskkonda kui ka inimühiskonna vajadusi.
