LIFE IP CleanEST projekti raames on oluliselt parandatud jõgede ökoloogilist seisundit ning taastatud vee-elustikku, keskendudes eelkõige lõheliste elupaikade taastamisele ja siirdekalade asurkondade tugevdamisele. Ajalooliselt on jõgede süvendamine, õgvendamine, setete eemaldamine ning rändetakistuste rajamine oluliselt kahjustanud looduslikke elupaiku ja vaesustanud kalastikku. Projekti tegevused on neid mõjusid sihipäraselt leevendanud.

Projekti tulemusena on taastatud ligikaudu 10 km ulatuses jõelisi elupaiku mitmes vooluveekogus. Taastamistööd hõlmasid koelmute rajamist, kärestike taastamist ning jõgede loodusliku struktuuri mitmekesistamist. Olulise osana protsessist kaasati kohalikke kogukondi talgute kaudu, mis suurendas nii teadlikkust kui ka kohalikku panust elupaikade taastamisse.

Paralleelselt elupaikade taastamisega on edukalt ellu viidud lõheliste taasasustamine Purtse jõkke. Projekti algne eesmärk – taasasustada vähemalt 105 000 lõhe noorkala – on ületatud. Kokku asustati projekti jooksul Purtse jõkke 143 662 noorkala, sealhulgas:

63 731 samasuvist (0+),
63 638 üheaastast (1-y),
16 293 kaheaastast (2-y) lõhet.

See tähendab, et taasasustamise maht ületas algset plaani ligikaudu 37% võrra, mis on oluliselt kiirendanud lõhe asurkonna taastumist.

Taasasustamine toimus etapiviisiliselt aastatel 2020–2024, kusjuures igal aastal viidi läbi mitu asustamisvooru. Näiteks 2020. aastal asustati Purtse jõkke kokku üle 27 000 noorkala, sealhulgas nii üheaastaseid kui ka kaheaastaseid isendeid. Kõik kalad pärinesid RMK Põlula kalakasvatusest ning hõlmasid erinevaid arengujärke, mis suurendab ellujäämise tõenäosust ja populatsiooni struktuurset mitmekesisust.

Purtse jõgi, mis on üks Eesti kärestikurikkamaid ja ajalooliselt olulisi lõhejõgesid, on tänaseks näidanud selgeid taastumise märke. Kui varasemalt oli jõe elustik tugevalt kahjustunud tööstusreostuse ja rändetakistuste tõttu, siis viimastel kümnenditel on olukord järk-järgult paranenud. LIFE IP CleanEST projekt on sellele olulise lisapanuse andnud, eelkõige jääkreostuse likvideerimise, elupaikade taastamise ja taasasustamise kaudu.

Olulise sammuna puhastati projekti raames jääkreostusest 1,5 km ulatuses Erra jõge, samas kui ülejäänud lõigud korrastati teiste rahastusallikate toel. See on vähendanud ohtlike ainete kandumist Purtse jõkke ning loonud paremad tingimused kalastiku taastumiseks.

Kalade rände tagamiseks on eemaldatud paisusid ja rajatud toimivaid kalapääse. Seireandmed kinnitavad, et näiteks Sillaoru kalapääs toimib efektiivselt ning võimaldab kaladel liikuda ülesvoolu. Nii lõhe, meriforell kui ka nõrgema ujumisvõimega liigid, nagu jõesilm, jõuavad edukalt kuni Püssi paisuni. Püssi pais, mis on seni jäänud oluliseks rändetakistuseks, on olnud projekti üks prioriteetseid objekte ning selle mõju on põhjalikult hinnatud.