2025. aasta oli LIFE IP CleanEST ehk „Virumaa veed puhtaks!“ projektis sisukas, nähtav ja mitmes mõttes murranguline. Koostöös teadlaste, ametkondade, omavalitsuste, kohalike kogukondade ja rahvusvaheliste partneritega tehti olulisi samme, et parandada Ida-Virumaa veekogude seisundit ning tugevdada teaduspõhist ja pikaajalist veemajandust kogu Eestis.

Aasta jooksul osales projekt rahvusvahelisel Northern Roots taastava põllumajanduse konverentsil Tallinnas. Tutvustasime väetamise bilansikalkulaatorit ja PRIA e-põlluraamatut – tööriistu, mis aitavad põllumajandustootjatel teha keskkonnahoidlikumaid ja täpsemaid väetamisotsuseid. Eesti Maaülikooli mullaprofessor Alar Astoveri eestvedamisel loodud kalkulaator on nüüdseks integreeritud PRIA e-põlluraamatusse ning selle laiem kasutuselevõtt on oluline samm toitainete koormuse vähendamisel veekogudes. Konverents kinnitas taas, et huvi taastava põllumajanduse ja praktiliste lahenduste vastu kasvab ning kogukond selle ümber on tugev ja koostööaldis.

Image

Tunnustused Eestis kui ka rahvusvaheliselt

Lõppev aasta tõi projektile ka laiapõhjalise tunnustuse. „Virumaa veed puhtaks!“ pälvis Ida-Virumaa aasta tegija nominatsiooni ning võitis Lüganuse valla aasta teo tiitli. Tunnustuse keskmes olid viimase viie aasta järjepidevad tegevused, kuid erilise tähelepanu all olid Purtse jõe Püssi paisu likvideerimine, looduslähedase kärestik-kalapääsu rajamine ning Aidu loodusraja loomine, mis võimaldab jälgida kaevandusalade looduslikku taastumist. Need tegevused on aidanud tuua üleriigilist tähelepanu kogu Ida-Virumaale, sealhulgas ETV saate „Osoon: Virumaa veed puhtaks“ kaudu, millel oli aasta lõpuks juba 18 episoodi.

Image

Vaata „Osoon: Virumaa veed puhtaks!“ episoode ERR Jupiterist: https://jupiter.err.ee/1609850731/osoon-virumaa-veed-puhtaks

Püssi paisu eemaldamine ja uue kalapääsu rajamine oli üks aasta olulisemaid keskkonnategevusi. Endine rändetakistus asendati looduslähedase lahendusega, mis taastas jõe loomuliku voolurežiimi, parandas vee kvaliteeti ning avas kaladele ligipääsu üle 35 kilomeetri ulatuses jõgedele ja lisajõgedele. Samal aastal viis RMK Põlula kalakasvatuse meeskond ellu ka Purtse jõe kalade taasasustamise, mille käigus lasti jõkke enam kui 140 000 noort lõhelast. Koos nende tegevustega sai varem tugevalt mõjutatud jõgi uue võimaluse toimida elujõulise elupaigana. Projekti mõju on märgatud ka rahvusvaheliselt – Püssi kalapääs jõudis Dam Removal Award 2024 konkursil Euroopa kolme parima hulka.

Vaata Dam Removal Award nominatsioonivideot YouTube’ist: https://www.youtube.com/watch?v=yXwetpgWXdE

Image

Aasta jooksul tähistati ka Püssi tervikobjekti valmimist. Lisaks kalapääsule valmis rekonstrueeritud sild ja kergliiklustee, mis parandavad inimeste ligipääsu jõele ja toovad looduse kogukonnale lähemale. See on selge näide sellest, kuidas looduslähedased lahendused ja taristu arendus saavad koos toimida ning luua väärtust nii keskkonnale kui ka inimestele.

Koostöö ja kogemuste vahetamine

Sel aastal käivitati projekti raames ka VeeKOGU – koostööplatvorm kohalikele omavalitsustele, mis loob võimaluse ühiselt arutada ja lahendada veemajanduse ning veekogude seisundiga seotud küsimusi. VeeKOGU toetab teadmiste jagamist, heade praktikate levikut ja omavalitsuste vahelist koostööd, aidates tõsta kohalikku võimekust ning siduda kohalikud vajadused riiklike ja Euroopa tasandi veepoliitika eesmärkidega.

Oluline osa projektist oli ka rahvusvaheline koostöö ja kogemuste vahetamine. 2025. aastal külastasid Virumaad Islandi LIFE SIP ICEWATER projekti eksperdid, kellega arutati veemajanduse, seire ja projektijuhtimise väljakutseid. Lisaks viis LIFE SIP WetEST projekt osalejad Harku järvele, kus Eesti Maaülikooli teadlased tutvustasid kaasaegseid seiremeetodeid. Selline koostöö aitab tugevdada teadmussiiret ning toetab veemajanduse arengut nii Eestis kui ka mujal Euroopas.

Image

Lõppeval aastal korraldasime Sillamäel ka rahvusvahelise jõeliste elupaikade taastamise seminari, mis tõi kokku eksperdid Eestist ja välismaalt, et arutada rändetakistuste eemaldamist, jõgede loodusliku voolurežiimi taastamist ning elupaikade parandamise praktilisi ja poliitikakujunduslikke lahendusi. Seminar pakkus võimaluse vahetada kogemusi nii teaduspõhiste meetodite kui ka reaalselt ellu viidud taastamistööde kohta ning sidus Eesti senised praktikad laiemasse Euroopa konteksti. Arutelud kinnitasid, et jõgede tervise taastamine eeldab pikaajalist planeerimist, kohalike olude arvestamist ja tihedat koostööd erinevate osapoolte vahel.

Teadus- ja arendustegevused

Aasta jooksul pöörati suurt tähelepanu ka teadus- ja arendustegevusele. Valmis projekti kolmas vahearuanne ning mitmed olulised metoodikad ja uuringud, sealhulgas suurte jõgede kalastiku seisundi hindamise uus metoodika, ökosüsteemiteenuste hindamise juhend siseveekogude majandamiseks, kaevandamisest mõjutatud pinnaveekogumite ohtlike ainete surve analüüs ning põllumajanduslikud vee-uuringud. Need tööd annavad väärtusliku sisendi veemajanduskavade koostamisse, keskkonnalubade täpsustamisse ning otsuste tegemisse, mis mõjutavad Eesti veekogude tulevikku aastakümneteks.

Projektis valminud aruanded leiad meie kodulehelt: https://lifecleanest.ee/et/aruanded

Lisaks kutsuti erinevaid sihtrühmi ja avalikkust aktiivselt kaasa mõtlema. Toimusid küsitlused vete terviseplaani toetamiseks, korraldati kudealade rajamise talguid ning loodusfotograafia matk Ida-Virumaa tehismaastikel, mis aitasid siduda keskkonnateemasid kogukondade ja inimeste igapäevaeluga.

Image

„Virumaa veed puhtaks!“ ei ole ühe aasta ega ühe organisatsiooni ettevõtmine. See on pikaajaline ja järjepidev töö, mille edu aluseks on koostöö, kannatlikkus ja ühine vastutus. 2025. aasta näitas selgelt, et koos tegutsedes on võimalik taastada jõgesid, parandada veekvaliteeti ning luua lahendusi, mis kestavad ka tulevastele põlvedele.

Soovime LIFE IP CleanEST projekti ehk Virumaa veed puhtaks! poolt kõigile rahulikke pühi!