Rändetõkked

Rändetakistused

Eesti jõgedel on kokku loendatud üle tuhande paisu, millest ligi 75 protsenti on kaladele ületamatud. Teadlased uurivad suure kalapotentsiaaliga Kirde-Eesti jõgede kalade liikumist ja võimalusi rändetakistuste eemaldamiseks.

Vastavalt projektitaotlusele hinnati 2019. aastal kõik piirkonda jäävad paisud ning valiti välja 14 prioriteetset paisu 8-l veekogumil. Paisude valikul arvestati eelkõige paisu mõju ning jõe kalastikulist potentsiaali, rändetakistuse asukohta jõel (eelistatud oli paisud, mis olid jões esimeseks ületamatuks rändetakistuseks), tehnilist teostatavust ja lahenduse maksumust.

Järgmises etapis teostatakse valitud veekogumitel kalastiku seiret ning hinnatakse teenused ja nende väärtused, mida antud veekogumid pakuvad. Selleks on välja töötamisel jõgede ökosüsteemide teenuste hindamise metoodika. Samuti suheldakse paisuomanikega ning jätkatakse tegevusi nendel paisudel, kus omanik on valmis koostööd tegema ning pakutavad lahendused tagavad kalade vaba liikumise nii üles- kui allavoolu.

Vastavalt tulemustele koostatakse eelprojekt kaheksale paisule ning projekti raames eemaldatakse kuus rändetakistust. Eelistatud lahendus on paisu lammutamine, kuid lahenduseks võivad olla erinevat tüüpi kalapääsud. 

Ülevaatuse tulemusena on esmase, laiema valiku paisud ja tõkestusrajatised, millede eemaldamise või kalateede rajamise võimalusi ja lahendusi kaalutakse teises etapis, järgmised:

Loobu jõgi – Undla pais

Võsu jõgi – Võsu (Mere) ja Võsu (Metsa) pais

Alajõgi – Tamme pais

Purtse jõgi – Püssi pais ja Lohkuse pais

Pada jõgi – Unukse pais ja Unnukse-Mahu maantee truubid

Selja jõgi – Varangu pais, Päide I ja II pais

Kunda jõgi – Aravuse pais ja Kunda IV (Kundamõisa) pais

Udriku oja – Udriku (Mäo) 2 ja pais Mäo külas Jõekääru talu juures

Kalapääsud

Kuigi parim lahendus kalade vaba liikumise tagamiseks oleks paisude eemaldamine, siis alati ei ole see võimalik. Sellisel juhul rajatakse paisu juurde kalapääs, juhul kui see on tehniliselt võimalik, mõistlik ja tagab soovitud tulemuse. Kalapääsud jagunevad looduslikeks ja tehislikeks. Looduslikud kalapääsud on tehiskärestik,  möödaviik-kalapääs, tiikide kaskaad jmt. Tehislikud kalapääsud on näiteks kamberkalapääs, kalatõstuk, jmt. 

LIFE IP CleanEST projekti käigus hinnatakse kas varem rajatud kalapääsud toimivad või mitte. Samuti hinnatakse nende kalapääsude efektiivsust, mis rajatakse projekti raames. Lisaks kalapääsudele hinnatakse projekti raames ka Toolse jõel asendatud teetruupide mõju kalastikule

Kokku on projekti piirkonnas rajatud 15 kalapääsu, millest 13 jäävad Lääne-Virumaale ja 2 Ida-Virumaale. Siinkohal on arvesse võetud ka Lohkuse kalapääsu, mis ei ole rajatud kalapääsuna ega ole kalapääsuna arvele võetud, kuid projekti raames hinnatakse kas praegune lahendus on toimiv või mitte. Lisaks on arvesse võetud Võsu jõel asuv Metsa pais, kuhu on tekitatud ava kaladele läbipääsu tagamiseks.