LIFE IP CleanEST projekti raames on edasi arendatud ja edukalt rakendatud 2016. aastal valminud Eesti siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metoodikat. Metoodikat on kohandatud projekti vajadustele vastavaks ning täiendatud nii ruumiandmete analüüsi kui ka modelleerimisvõimekusega, et hinnata täpsemalt veekogudega seotud ökosüsteemiteenuste pakkumist, tarbimist ja väärtust.
Ökosüsteemide poolt inimesele pakutavate hüvede väljaselgitamine ning nende väärtuste süsteemne ja tasakaalustatud hindamine on loonud aluse teaduspõhisemateks otsusteks. Projekti tulemusel on ökosüsteemiteenuste käsitlus integreeritud mitmetesse keskkonnakorralduslikesse ja poliitikakujundamise protsessidesse, aidates suunata ressursikasutust säästlikumalt ning pidurdada ökosüsteemide seisundi halvenemist ja elurikkuse kadu.
Ökosüsteemiteenused on projektis käsitletud kolme peamise kategooria kaudu:
Varustavad ehk tootvad teenused, nagu toidu, magevee ja muude loodusressursside kättesaadavus;
Reguleerivad ja säilitavad teenused, sealhulgas vee puhastumine, toitainete sidumine, kliimaregulatsioon, elupaikade säilitamine ja tolmeldamine;
Kultuurilised teenused, mis hõlmavad puhkevõimalusi, esteetilisi väärtusi ning loodusega seotud vaimset ja teaduslikku kasu.
Välja arendatud metoodika alusel on projekti jooksul kaardistatud hõlmatud veekogude ökosüsteemiteenuste pakkumine, tarbimine ja väärtus kolmes etapis: projekti alguses, projekti vahefaasis ning pärast peamiste tegevuste elluviimist. Selline lähenemine on võimaldanud hinnata, kuidas erinevad sekkumised – nagu veekogude seisundi parandamine, reostuskoormuse vähendamine ja elupaikade taastamine – mõjutavad ökosüsteemiteenuste mahtu ja kvaliteeti ajas.
Analüüsi tulemused näitavad, et mitmetes projektipiirkondades on paranenud eelkõige vee kvaliteediga seotud reguleerivad teenused, samuti on kasvanud veekogude rekreatiivne väärtus. Ökosüsteemiteenuste hindamine on andnud sisendi ka prioriteetsete sekkumisalade määratlemiseks, võimaldades suunata tegevusi sinna, kus mõju on suurim nii keskkonnale kui ka ühiskonnale.
Lisaks analüütilisele tööle on loodud ka praktilised töövahendid ja visuaalsed kaardirakendused, mis võimaldavad sidusrühmadel – sealhulgas kohalikel omavalitsustel, planeerijatel ja keskkonnaspetsialistidel – ökosüsteemiteenuste infot igapäevases otsustusprotsessis kasutada. Samuti on korraldatud koolitusi ja töötubasid, mille kaudu on suurendatud teadlikkust ökosüsteemiteenuste olulisusest ning nende arvestamise võimalustest.
Kokkuvõttes on LIFE IP CleanEST projekti ökosüsteemiteenuste hindamine näidanud, et looduse pakutavate hüvede süsteemne arvestamine aitab paremini mõista keskkonnaseisundi ja inimheaolu seoseid ning toetab tasakaalustatud ja kestlikku arengut.
Projekti käigus on kaardistatud järgmiste veekogude ökosüsteemiteenused:
- Alajõgi,
- Erra jõgi,
- Kohtla jõgi,
- Kunda jõgi,
- Loobu jõgi,
- Pada jõgi,
- Purtse jõgi,
- Selja jõgi,
- Soolikaoja,
- Sõmeru jõgi,
- Udriku oja,
- Võsu jõgi,
- Aidu karjäärijärv.
Aruanded:
Vooluveekogude ökosüsteemiteenuste hindamise metoodika (C.2).pdf
CleanEST vooluveeökosüsteemiteenuste kaardistamise aruanne (C.2).pdf
Kaardistamise aruande lisa 3. Virumaa vooluvete seisund suurtaimestiku alusel 2020 (C.2).pdf
Kaardistamise aruande lisa 4. Virumaa veekogude külastatavuse küsitluse tulemused 2020 (C.2).pdf
Kaardistamise aruande lisa 5. Harrastuskalapüügi atraktiivsuse küsitluse tulemused 2020 (C.2).pdf