Jääkreostus

Erra jõe sängist ja kallastelt eemaldatakse 1,5 km ulatuses Uhaku karstialal jääkreostus, kus põhja ladestunud pigi on kohati poole meetri paksune. Pärast seda tasandatakse puhastatud alad ning taastatakse jõelised elupaigad. Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territooriumilt eemaldatakse 1200 tonni õliseguseid jäätmeid, millega peatatakse reostuse edasine levik ning töötatakse välja ja katsetatakse puhastustehnoloogiat Pahnimäe jääkreostusobjektil.

Projekti käigus puhastatakse jääkreostusest 1,5 kilomeetri ulatuses Uhaku kartstialal Erra jõe säng ja kaldad. 

Erra jõe pigilaikude paksus jääb peamiselt vahemikku 0,1-0,3 meetrit, kohati kuni 0,5 meetrit. Eeldatav pigilaikude maht on 14 700 kuupmeetrit. Niinimetatud pigi esineb Erra jõe kallastel nii puhta kihina kui ka segunenult pinnasega. Pigilaigud ja pinnasega segunenud pigi eemaldatakse ekskavaatoriga koorimise teel ja veetakse käitlemiskohta. Pärast reostunud muda, pinnase ning pigilaikude eemaldamist teostatakse heakorratööd. Puhastatud alad tasandatakse ning jõelised elupaigad taastatakse. Tegevus toetab kolme halvas seisundis pinnaveekogumit.

Erra jõgi on Purtse jõe lisajõgi, mille pikkus on 21 kilomeetrit. Erra jõe valgala pindala on 97,4 ruutkilomeetrit ning veekogu tüüp on tugevasti muudetud veekogu. Erra jõgi on avalikus kasutuses. Jõe suudmealal on Uhaku karstiala ja selle allikad. Alamjooksu karstialal on maapealne äravool vaid suurveeperioodidel. Madalperioodil on jõgi veevaene ka ülalpool karstiala.

Erra jõe laiaulatuslikum reostamine sai alguse ajast, kui alustati põlevkivi kaevandamist ja töötlemist. See jätkus terve Nõukogude Liidu eksisteerimise ajal. Jõgedesse juhiti kaevanduste ja keemiatööstuse puhastamata heitveed koos suletud kaevanduste väljavooludega, mistõttu settis jõe põhja bituumenilaadne aine. See on põhjus, miks Erra jõe põhjasetted on reostunud süsivesinikega (naftasaadused ja PAH-id) ja kallastel on suured tahkestunud bituumenilaadsete jääkide väljad (niinimetatud „pigiväljad“). Projekti valitud lõigus on reostus kõige intensiivsem, samuti paikneb lõik Natura 2000 alal.

Projekti kestel tehakse ohutuks Kohtla-Nõmme endise rehvitehase jääkreostusobjekt. 

Kohtla-Nõmme endise rehvide remonditehase territooriumilt eemaldatakse CleanEST projekti raames umbes 1200 tonni õliseguseid jäätmeid ja saastunud maapind ning täidetakse puhta pinnasega. Rehvitehase jääkreostuskolde eemaldamine pinnasest tagab tulevikus põhjaveeseisundi paranemise.  

Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territoorium kuulub täna AS Viru Keemia Grupile (VKG). VKG omandas territooriumi pärast 2010. aastat. Enne 1993. aastat tekitatud reostus loetakse jääkreostuseks, mistõttu on reostuse likvideerimiseks võimalik anda riigiabi.

2013. aasta uuring selgitas, et objekti reostuskolle asub katlamaja ja maapealsete küttemahutite piirkonnas. Mahutite lähedal on 2000 ruutmeetrisel pinnal paks, osaliselt tahkestunud naftasaaduste kiht. Naftasaaduste, sealhulgas põlevkiviõli kogus on hinnanguliselt 500-1200 tonni. Reostunud kiht ulatub maapinnast 0-1,9 meetri sügavuseni. Põhjavesi on tugevalt reostunud naftasaaduste ja fenoolidega. Naftasaaduste sisaldused ületavad kuni tuhandekordselt põhjavee piirarve. Ühendid on toksilised ja kantserogeensed. Reostuskollet võivad mõjutada ka sellest lõunasse jäävad vana õlitööstuse poolkoksimäed.

Piirkonna üldise saastatuse tõttu on loobutud maapinnalähedaste põhjaveekihtide kasutamisest. See tähendab, et reostuskolde piirkonnas ei ole joogiveekaeve ning reostuse tõttu otsest ohtu täna joogiveele pole. Et parandada põhjaveeseisundit ning vältida jääkreostuse kandega (näiteks sademe- ja nõrgveega) veekogumite (täna puhastatava Kohtla jõe) saastumist, tuleb likvideerida Kohtla-Nõmme objekti reostuskolle. Saastunud pinnas ladestatakse ohtlike jäätmete käitlemise reeglite kohaselt ning tööde tulemuslikkuse hindamiseks analüüsitakse objektilt 10x10 sammuga võetud pinnaseproove.

    

Pahnimäe jääkreostusobjektil tehakse teostatavus-katse saastunud pinnase in situ tervendamiseks. Maa sees puhastatakse 340 kuupmeetrit ilma pinnase välja kaevamiseta. Tegevuse jooksul tuvastatakse kogu objekti puhastamiseks sobiv tehnoloogia, ajakava ja maksumus. Pahnimäe jääkreostusobjektilt on reostuskolle eemaldatud, kuid pinnas on hetkel jätkuvalt ulatuslikult reostunud. Kuna territoorium on kasutuses, pole pinnase eemaldamine võimalik. In situ tehnoloogia kasutamine on olnud Eestis edukas, kuid paraku on olnud ka projekte, mille korral meetodi kasutamise tulemused pole vastanud ootustele. Seepärast on mõistlik alustada väiksemahulise praktilise eeltööga, mille põhjal saab otsustada ja planeerida lõplikku investeeringu mahtu.

Projekti jooksul rakendatakse Soolikaoja tervendamise uurimuslikke meetmeid. Uuringuga tuvastatakse Soolikaoja reostuskoormus ja survetegurid ning töötatakse välja reostuse vähendamise meetmed. Soolikaoja on halva ökoloogilise seisundiga 7,5 kilomeetri ulatuses tugevasti muudetud veekogum. Selle valgala on 122,1 ruutkilomeetrit. 

Projekti jooksul viiakse läbi 5 jääkreostusobjekti uuringut määramaks jääkreostuse täpset mõju pinna- ja põhjaveekogumitele.

Tegevuse eesmärgiks on saada süsteemne ülevaade sellest, kui efektiivne on olnud seni teostatud  jääkreostuse eemaldamine ning hinnata veekeskkonna ja veest sõltuvate ökosüsteemide seisundi paranemist. Selle ülevaate alusel planeeritakse operatiivselt vajalikud saaste ohutustamise tööd LIFE IP projekti perioodil ja järgnevate perioodide veemajanduskava ja looduskaitse tegevuskava tegevused.

Uuringu objektideks on:

  1. Ahtme mnt 88 ABT
  2. Kiviõli tööstuspark (keemiatööstus)
  3. Rakvere helikopterite lennuväli
  4. Tamsalu liipriimmutustehase põhjaveereostus
  5. OÜ Rakvere autobaas tankla

Tööde kava

Valmis Planeeritud
Soolikaoja uuringud 2019 2020        
Kohtla-Nõmme jääkreostusobjekti ohutustamine   2020 2021    
Pahnimäe jääkreostusobjekt   2020 2021    
Erra jõe puhastustööd   2020 2021 2022 2023
Soolikaoja tervendamine     2021 2022 2023
Jääkreostusobjektide uuringud     2021    
Valmivad jääkreostuse eemaldamise projektid       2022