Marko Vainu esindas Keskkonnaagentuuri ja Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskust ettekandega põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundi hindamiseks välja töötatud metoodikatest Eestis. Geoloogiateenistusest rääkis Joonas Pärn põhjavee kvaliteedi mõjust suure vooluhulgaga jõgedele Pandivere kõrgustikul ja selle olulisusest põhjaveekogumi seisundi hindamisel. Järgnes Valle Raid, kes käsitles riikliku põhjaveeseirevõrgu ning põhjavee ja pinnavee vastastikuse mõjuga seotud probleeme Viru alamvesikonna põhjaveekogumites.

Seminari viimases osas arutati parimaid tavasid ja konkreetseid juhtumiuuringuid ning metoodikate väljatöötamist, näidetega LIFE IP Rich Waters ja LIFE GoodWater IP projektidest. 

Arutelupaneeli käigus moodustati töörühmad ja arutleti mitme olulise küsimuse üle:

Erinevate riiklike seirevõrgustike (nt põhjavesi, pinnavesi, pinnas jne.) koordineerimine;
Olemasolevate põhjavee seirevõrkude muutmine põhjaveekogumi seisundi usaldusväärsemaks hindamiseks põhjavee ja pinnavee vastastikuse mõju seisukohast;
Sarnaste seireparameetrite ja läviväärtuste kehtestamine põhjaveest ja põhjaveest sõltuvatele pinnaveekogudele.
Põhiprobleemidena toodi välja, et puuduvad piisavad pikaajalised andmed veetaseme kohta ning vaja on asjakohaseid ja usaldusväärseid andmekogumise mehhanisme. Põhja- ja pinnavees jälgitakse erinevaid ühendeid. Põhjaveekogumite piirid Eestis ei ole alati sobivad, et hinnata põhjaveekogumi seisundi mõju pinnaveekogumi seisundile. Samuti ei ole praegune põhjavee seirevõrk kavandatud selle mõju jälgimiseks veekogudele ja on koondunud rannikualadele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et põhjavesi säilitab ökosüsteeme, säilitab jõgede baasvoolu ning hoiab ära maa vajumise ja merevee sissetungi. Oluline on mõista suundumuste põhjuseid, sest põhjavesi on oluline osa kliimamuutustega kohanemise protsessist ja on sageli oluline veevarustuse allikas.

Esitlused: