​
Pandivere kõrgustik on olnud juba sajandeid oluline põllumajanduspiirkond, kus suure osa maakattest moodustab haritav maa. Maakasutus on üks tähtsamaid tegureid, mis mõjutab põhja- ja pinnavee kvaliteeti.
Samas on Pandivere kõrgustik eriline piirkond Eestis nii oma mullaviljakuse, geoloogilise ehituse kui ka vee liikumise poolest. Kõrgustik koosneb lõhelistest paekivikihtidest, mida katab õhuke pinnakate. Seetõttu leidub selle lael vaid üksikuid vooluveekogusid ning märkimisväärne osa sademetest imbub maapinda. See loob soodsad tingimused põhjavee toitumiseks.

Kõrgustiku nõlval avaneb maapinnale enam kui 200 allikat, mis on lätteks mitmele suurele jõele, nagu Pärnu, Kunda, Põltsamaa ja Pedja.

Kuna põhjavee osakaal kõrgustikult lähtuvate jõgede vees on eriti suvistel ja talvistel madalvee perioodidel suur, mõjutab see ka pinnavee seisundit ja taimetoitainete, taimekaitsevahendite ja ravimijääkide ärakannet Läänemerre. Seetõttu on juba aastakümneid püütud Pandivere piirkonna põhja- ja pinnavee kvaliteedi kaitseks rakendada erinevaid meetmeid ning on loodud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala.

Pinna- ja põhjaveeseire
2019. aastal alanud LIFE IP CleanEst projekti eesmärgiks on Ida- ja Lääne-Virumaa pinna- ja põhjavee seisundi parandamine. Selle saavutamine vajab pidevat seiret ja olukorra hindamist. Seni on pinna- ja põhjaveeseire toimunud üksteisest suuresti eraldatult.

Projekti raames viisid Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Geoloogiateenistus ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus läbi uuringu Pandivere kõrgustiku põhjaosas ning seda ümbritsevatel aladel. Uuriti nii valglaid, kus haritav maa moodustab olulise osa maakasutusest (nt Vohnja oja ja Kihlevere peakraavi valglad Loobu jõgikonnas, Põdruse peakraavi ja Sõmeru jõe valglad Selja vesikonnas) kui ka suuremate jõgede valglaid (Kunda ja Pada), kus selle osakaal on väiksem. Kõigil uuringualadel analüüsiti 4–12 korda aastas muutusi vee keemilises koostises, sh toitainete, taimekaitsevahendite ning ravimijääkide sisaldust ning hinnati nende ainete ärakannet jõgedega. Uuring kestis 2019. aasta aprillist kuni 2022. aasta maini.

Tulemused kinnitavad, et põhjavesi on oluliseks pinnavee kvaliteeti mõjutavaks teguriks piirkonnas. Kohati jõuavad näiteks taimetoitained, nagu nitraat, jõgedesse valdavalt läbi põhjaveekihtide. Kuna veevahetus põhjaveekihtides on aeglasem kui pinnaveekogudes, võivad need endasse koguda mitme aasta jooksul mullast väljaleostunud toitaineid, mille kõrge sisaldus võib mõjutada pinnavee kvaliteeti mitme aasta vältel.

Seega oleks pinnavee seisundi parandamiseks vaja rakendada toitainete leostumist piiravaid meetmeid eelkõige põhjaveekihtide toitealadel ehk seal, kus toimub kõige intensiivsem vee imbumine maapinda. Pinnavee valglaid, mis iseloomustavad ala, kust jõgi vett kogub, on kaartidel suhteliselt lihtne piiritleda. Põhjaveekihtide toitealade piiritlemine on aga keerulisem, sest mida sügavamal põhjavesi liigub, seda vähem mõjutab seda kohalik maastik. Nii võib jõge toitev põhjavesi pärineda suuremalt alalt kui jõe valgla. Siiski saab kõige olulisemate kaitset vajavate aladena välja tuua suurematest allikatest ülesvoolu jäävad piirkonnad.

Põhja- ja pinnavee süsteem
Kõige rohkem on nitraate nii põhja- ja pinnavees pärast kevadist lumesula. See ei tähenda tingimata seda, et vette jõuab ainult samal kevadel mullast välja leostuv nitraat. Pigem on põhjuseks see, et lumesulamisel maapinda imbuv suur veekogus surub allikate kaudu maapinnale ka varem põhjavette jõudnud toitaineterikka vee.

Fosforiühendite ja taimekaitsevahendite jääkide sisaldused nii põhja- kui pinnavees on aga suuremad hoopis varasügisesel madalveeperioodil, mille põhjuseks võib olla nii saagikoristuse järgne sõnniku laotamine kui ka põhjavee suurem mõju pinnaveele sel perioodil.

Joogiveele kehtestatud norme ületavad nitraadisisaldused (keskmine sisaldus 20–60 mg/L) esinevad eelkõige madalates kaevudes (kuni 25 m) ja allikates. Maapõues sügavamale liikudes hapniku sisaldus vees langeb ning hapnikuvaestes tingimustes nitraat laguneb. Seetõttu on sügavamates kaevudes peamiseks probleemiks pigem suur raua sisaldus (keskmine sisaldus kuni 1,2 mg/L; joonis), mis saab esineda ainult hapnikuvaestes tingimustes, aga on oma päritolult looduslik.

Joonis. Joogiveele kehtestatud norme ületavad nitraadisisaldused esinevad eelkõige madalates kaevudes ja allikates

Ka taimekaitsevahendite ja ravimijääkide sisaldused olid suuremad madalates kaevudes ja allikates, kuid kohati leiti neid aineid ka sügavamalt. Seega ei lagune need maapõues nii kiiresti nagu nitraat, ja võivad esineda ka veekihtides, kus nitraate enam ei leidu.

Ravimijääke leiti põhjaveest vähe, aga huvitav on märkida, et peamiselt oli tegu inimravimite või nii inimeste kui põllumajandusloomade heaolu ja tervise tagamiseks mõeldud ravimitega, mille üheks allikaks võib olla hajaasustuse heitvesi.

Läbiviidud uuring näitas ilmekalt, kui oluline on käsitleda põhja- ja pinnavett ühtse süsteemina, sest need on üksteisest mõjutatud. Parem arusaamine selle süsteemi toimimisest loob eeldused selleks, et hea veekvaliteedi saavutamiseks välja töötatavad meetmed annavad senisest paremaid tulemusi.

​