Rakvere Soolikaoja sai Eesti esimesed reostust puhastavad ujuvsaared

Foto: Alfa-Omega Communications
07.06.2021

Esmaspäeval, 7. juunil alustati Soolikaoja ülemjooksule Eesti esimeste reostust puhastavate ujuvsaarete paigaldamist. Ujuvsaared paigaldati Soolikaoja põhjasetete ohtlike ainete vähendamiseks ning pinnavee kvaliteedi parendamiseks.

Rakvere linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Riin Sikka sõnul kinnitavad LIFE IP CleanEST projekti uurimistulemused Soolikaoja halba seisundit. „See on põhjustatud kõrgest nitraatide sisaldusest, mis on iseloomulik piirkonna põhjaveele. Samuti leidub Soolikaojas mitmeid teisi saasteaineid,“ ütles Sikka.

Uurimisgrupi juhi, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse peaspetsialist Vallo Kõrgmaa ettepanekul otsustati Soolikaoja põhjasetete ohtlike ainete sisalduste vähendamiseks ning pinnavee kvaliteedi parandamiseks kasutada fütoremediatisooni ehk taimtervendamist. „Kasutame rohetaimi ja nendega seonduvaid mikroorganisme, et vees olevad kahjulikud saasteained lagundada ja kahjutuks teha. Sellise looduslähedase tervendusmeetme rakendamiseks rajame kolmele paistiigile ujuvsaared,“ selgitas Kõrgmaa.

Ujuvsaared ehitati 200 mm PEM torudest. Põlvedega ühendamisel loodi kaheksanurksed raamid, mille põhjaks kasutati metallvõrku. Taimede kasvupinnaseks paigaldati võrgule kookosmatt ja kivivill. Taimed istutati kivivilla sisse nii, et juurestik ulatuks vette. Taimede osas valiti need, mis armastavad vett ja tarbivad juurte abil veest saasteaineid. Sellised taimed on näiteks villpea, hundinui ja erinevad iirised.

Kirikuaia pargi tiiki paigaldati kolm ujuvsaart, Supeluse pargi tiik sai viis ujuvsaart ja Allika pargi paistiik kolm ujuvsaart. Kokku 11 ujuvsaart kogupindalaga 170 ruutmeetrit.

„Ujuvsaarte kasutamise idee lähtus eelkõige tõigast, et Soolikoja on linna vahel mitmes kohas ümber kujundatud paisjärvedeks, mis on sobilikud sellise tehnoloogia kasutamiseks,“ ütles Kõrgmaa. „Teiseks argumendiks oli, et lahendus on suhteliselt odav ning töötab passiivselt. Boonuseks pakuvad saared uusi elupaiku vee-elustikule ja pesitsuspaiku lindudele,“ lisas ta.

< Back to news