Kohtla-Nõmme vana rehvitehase maa saab reostusest priiks

Foto: Olav Ojala
29.07.2020 / Külli Kriis, Põhjarannik

1990. aastatel puruks lõigatud masuudi- ja naftamahutitest maha jooksnud saasta koristamine on kallis lõbu. 

"Ei, see ei ole meie reostus," rõhutas VKG tehnikadirektor Meelis Eldermann.

"Aga maa on küll meie oma," põhjendas ta järgmisena, miks VKG inimesed sel suure töö avapäeval Kohtla-Nõmmel endise rehvide remonditehase juures kohal on.  "Kui Ojamaa kaevandusest põlevkivi tehasesse toimetamiseks konveierit ehitasime, olime sunnitud selle maa eelmiselt omanikult ära ostma."

VKG on sel objektil üksiti ka projektipartner - reostunud pinnas läheb nende poolkoksimäkke, kuhu see isoleeritult maetakse. Nõnda panustab ettevõte oma maa puhtamaks saamisse ka rahaliselt, ligemale pool miljonit eurot.

End paiga ajalooga kurssi viinud Eldermann teab, et tööstus sai seal alguse aastal 1931, kui Goldfieldi nime kandnud briti kompanii õlitehase ehitas.

Reostus, mille koristamiseks nüüd 4,2 miljonit eurot kulub, on aga pärit hoopis hilisemast ajast - 1990ndatest, mil inimesed rehvitehase masuudi- ja naftamahutid  metallihimus puruks lõikasid ja kogu vedel kraam sealt maha jooksis.

Võimsa tööstuse teine vaade

Keskkonnaminister Rene Kokal kangastub vanadesse tööstuspiirkondadesse sattudes silme ees mustvalge televisiooni ringvaade Nõukogude Liidu võimasast tööstusest, kus inimesed rääkisid, kui palju tehased toodangut annavad ja kui palju kasu majandus sellest saab.

"Siinses tehases protekteeriti aastas 20 000 rehvi," teadis minister öelda.

Äkki koidab ükskord ka päev, kus siin ülemiste kihtide põhjavett jälle juua kannatab. Rene Kokk

Nüüd oleme tema sõnul omaaegse võimsa tootmise teises vaates, seistes silmitsi selle järelmiga: umbes kahe meetri sügavuselt reostunud pinnas, 2000ruutmeetrisel alal kokku umbes 1200 tonni.

Lisaks väga reostunud kihi all olev vähem reostunud pinnas, mida on hinnanguliselt kuni 10 000 tonni.

Hullemini reostunud saaste veetakse metallkonteineritega kohalikku firmasse OÜ Portlif Grupp, kus sellest õli välja separeeritakse.  Allpool oleva reostunud pinnase, nagu öeldud, võtab enda hoolde VKG.

Reostuse levikule piir

Vana rehvitehase maal jääkreostuse koristamine on üks osa  tänavu alguse saanud ja kümme aastat kestvast projektist LIFE IP CleanEST, mis tegeleb veekogumite seisundi parandamisega mõlemal Virumaal.

"Oleme seni peamiselt paisudega tegelenud  ja ka jõgedesse kalu taasasustanud; rehvitehase reostuse koristamine on esimene reaalne praktiline projekt, kus kopa maasse lööme," ütles projekti juht Mari Sepp.  "Kogu reostust me siin koristada ei jõua, aga vähemalt peatame selle edasise leviku põhjavette."

Reostust koristava OÜ Pinnasepuhastus projektijuht Tarvo Klaasimäe sõnul alustatakse maa peal oleva lahtise pigi kokkukogumisest - seda on päris palju. Seejärel asutakse pinnast välja kaevama ja kaevatakse seni, kuni puhas pinnas vastu tuleb.

"Pärast taastame siin ilusa väljanägemise," lisas ta.

Järjekindlalt puhtama põhjavee poole

Pinna- ja põhjavee puhtamaks muutmiseks on Ida-Virumaal viimastel aastatel päris palju ette võetud. Alustades Kiviõli ja Kohtla-Järve poolkoksimägede sulgemisest, mille tulemusena sealt põhjavette uut reostust enam ei lisandu, jätkates fenoolisoo isoleerimise ning Kohtla ja Purtse jõe puhastamisega.

Mari Sepp märkis, et CleanEST projekti järgmise koppa vajava osaga Ida-Virumaal ehk Erra jõe 1,5kilomeetrise lõigu puhastamisega tahetakse samuti juba sel aastal algust teha.

Rene Kokk tõdes, et põhjavesi muutub siinkandis iga sellise ettevõtmisega puhtamaks.

"Äkki koidab ükskord ka päev, kus siin ülemiste kihtide põhjavett jälle juua kannatab. Aga sinna on veel pikk maa minna."

< Back to news