Ökosüsteemiteenuste hindamine

Ökosüsteemide poolt inimesele pakutavate hüvede väljaselgitamine ning nende väärtuste aus, asjalik ja emotsioonideta kaalumine aitab rahapõhises maailmas teha õiglasemaid otsuseid, kujundada säästvamat poliitikat ning pidurdada ökosüsteemide seisundi halvenemist ja elurikkuse kadu. 

Ökosüsteemiteenused jaotatakse tavaliselt kolme klassi:

  1. Varustavad, sealhulgas tootvad teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt. Näiteks toidu, vee, puidu ja muude materjalidena.
  2. Reguleerivad ja säilitavad teenused. Näiteks aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad ja teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid ja üleujutusi, samuti tolmeldamine.
  3. Kultuurilised, sealhulgas rekreatiivsed teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, lõõgastusvõimalusi ja uusi teaduslikke teadmisi.

Arendame edasi ja rakendame projekti hõlmatud veekogudel 2016. aastal Peipsi Koostöö Keskuse, Tallinna Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli, Keskkonnaagentuuri ja SEI Tallinna koostöös valminud Eesti siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metoodikat. 

Välja arendatud metoodika alusel kaardistame projekti hõlmatud veekogude ökosüsteemiteenuste pakkumist, tarbimist ja väärtust kokku kolm korda – enne projekti teiste tegevuste algust, projekti keskel ja pärast projekti ülejäänud tegevuste elluviimist. Eesmärk on välja selgitada, kuidas uuritavate veekogude ökosüsteemiteenuste pakkumine, tarbimine ja väärtus projekti tegevuste tulemusel muutuvad.

Veekogumid/veekogud, mille ökosüsteemiteenuseid projekti jooksul kaardistatakse, on järgmised:

1) Alajõgi Imatu ojast suudmeni

2) Erra jõgi

3) Kohtla jõgi

4) Kunda jõgi lähtest Anguse jõeni

5) Kunda jõgi Anguse jõest Jaama tn sillani

6) Loobu jõgi lähtest Udriku ojani

7) Loobu jõgi Udriku ojast suudmeni

8) Pada jõgi lähtest Iivandojani

9) Pada jõgi Iivandojast suudmeni

10) Purtse jõgi lähtest Ojamaa jõeni

11) Purtse jõgi Ojamaa jõest Püssi paisuni

12) Purtse jõgi Püssi paisust Viru HEJ paisuni

13) Purtse jõgi Viru HEJ paisust suudmeni

14) Selja jõgi Veltsi ojast Soolikaojani

15) Selja jõgi Soolikaojast Varangu mnt sillani

16) Selja Varangu mnt sillast suudmeni

17) Soolikaoja

18) Sõmeru jõgi

19) Udriku oja

20) Võsu jõgi Laviku paisust suudmeni

21) Aidu karjäärijärv

 

Vooluveekogumite ökosüsteemiteenuste alghindamine Viru alamvesikonnas projekti CleanEST raames (C.2)

Report on the assessment methodology and initial results of riverine ecosystem services in the CleanEST project (C.2)

LIFE IP CleanESTi projekti kestus on 2019–2028 ning selles nähakse ette, et projekti hõlmatud veekogude ökosüsteemiteenuseid hinnatakse kolm korda: enne projekti sisutegevusi, sisutegevuste ajal ning pärast sisutegevuste lõpetamist. Eesmärgiks on jälgida, kas ja kuidas ökosüsteemiteenuste seisund ja tarbimine projekti tegevuste tulemusel muutub. Käesolev aruanne kajastab ökosüsteemiteenuste seisundi ja tarbimise olukorda projekti algfaasis ehk aastatel 2019–2020.

  • Report on the assessment methodology and initial results of riverine ecosystem services in the CleanEST project (C.2).pdf
  • CleanEST vooluveeökosüsteemide teenuste hindamise metoodika.pdf
  • CleanEST vooluveeökosüsteemiteenuste kaardistamise aruanne.pdf
  • Kaardistamise aruande lisa 3. Virumaa vooluvete seisund suurtaimestiku alusel 2020.pdf
  • Kaardistamise aruande lisa 4. Virumaa veekogude külastatavuse küsitluse tulemused 2020.pdf
  • Kaardistamise aruande lisa 5. Harrastuskalapüügi atraktiivsuse küsitluse tulemused 2020.pdf
  • Kaardistamise aruande lisa 6. Jõevähi leviku ja arvukuse hindamine Virumaa veekogudes projekti CleanEST raames 2020.pdf
  • Kaardistamise aruande lisa 7. Vooluveekogudega seotud kaitsealuste liikide inventuur LIFE IP CleanEST raames 2020.pdf