Kaevandusalad

Narva karjääri tranšee 13 ala on bioloogilise korrastamise käigus metsastatud männi- ja kaseistikutega. Bioloogiliselt on korrastatud 3,8 ruutkilomeetrit. Hariliku männi kultuurid hõlmavad metsastatud kogupinnast 60-70% ja arukase kultuurid 30-40%. Kunagistes väljaveotranšeedes on moodustunud veekogu, mida kutsutakse „Rästikmetsa järveks“ ning karjääripuistangu alale on tekkinud uued väikesed märgalad ja väikeveekogud. Narva karjääri tranšee 13 veesüsteemi isevoolsest väljalasust 2019. aastal võetud üksikproovide alusel võib lugeda veekogu keemilise seisundi heaks.

Aidu karjääri on aastatel 1960-2014 istutatud ca 2500 hektarit metsa. 83% ulatuses istutati mände ja 13,8% ulatuses kasekultuure. Muude puuliikide osatähtsus on väike. Mõnel metsaeraldisel on algselt rajatud männipuist looduslikult asendunud kaasikuga. Praeguseks on Aidu metsastatud aladel piirkondi, kus elab rohkelt suurulukeid, nagu näiteks karu, põder, metssiga ja metskits.

Aidu karjääri sulgemise järel on piirkonda tekkinud uus veemaastik, niinimetatud „Aidu fjordid“. Aidu veesüsteemi isevoolsest väljalasust 2019. aastal võetud üksikproovide alusel võib lugeda veekogu keemilise seisundi heaks, välja arvatud nikli sisaldus, mis ületab kõigis kolmes võetud veeproovis oma aasta keskmist maismaa pinnaveekogude piirväärtust (4 µg/l). Nikli sisalduse järgi oleks Aidu sõudekanali veekogude seisund halb. Aidu ala ülevaatusel 23.09.2019 selgus, et väljaveotranšee põhjapoolses teeääres oleva veekogu värvus on muutunud. Värvuse muutuse võisid põhjustada veekogusse ja selle kaldale kandunud, materjalist eraldunud setted.

Sirgala-Viivikonna pilootala idapoolne osa koos vana allmaakaevandusega on juba suuremas osas korrastatud. Lähiaastatel lõpetatakse kaevandamine ka edelaosas. Ootuspäraselt kujuneb Sirgala-Viivikonna pilootalale Aidu karjääri suurusega võrreldav tranšeeveekogude süsteem. Tähelepanuväärne on seal juba tänaseks kujunenud väikeveekogud.