Kaevandusalad

Hindame kaevandusalade korrastamiseelset seisundit ning anname ülevaate varasematest kaevandusalade korrastamistöödest, kogemustest ja nende käigus kogutud andmetest. Töötame välja lahendused, kuidas muuta hea ökoloogilise potentsiaaliga tehisveekogumeid looduslähedaseks ning teeme järeldused, kuidas saab majanduslikus kasutuses olnud ala ringmajanduse osana ühiskonnale taas kasulikuks. Uuringuid teeme Aidu Karjääri kirdenurgas, Ubja karjääris, Narva karjääri tranšees nr 13 ning Viivikonna karjääri Sirgala mäeeraldisel.

Pilootalade varasemate uuringute põhjal koostatud ülevaade valmib 2020. aasta lõpuks.

Vaadeldavatel Aidu ja Narva karjääri tranšee 13 pilootaladel teeb keskkonnaseiret Enefit Kaevandused AS, kuid seire piirdub üksikute veeproovide võtmisega ja kord kuus veetasemete mõõtmisega. Nendel pilootaladele Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasis kasutuskõlbulikke seirejaamu ei paikne. Kunagi olnud seirepuuraugud on kaevandamistööde läbiviimisel likvideeritud.

Narva karjääri tranšee 13 ala on bioloogilise korrastamise käigus metsastatud männi- ja kaseistikutega. Bioloogiliselt on korrastatud 3,8 ruutkilomeetrit. Hariliku männi kultuurid hõlmavad metsastatud kogupinnast 60-70% ja arukase kultuurid 30-40%. Kunagistes väljaveotranšeedes on moodustunud veekogu, mida kutsutakse „Rästikmetsa järveks“ ning karjääripuistangu alale on tekkinud uued väikesed märgalad ja väikeveekogud. Narva karjääri tranšee 13 veesüsteemi isevoolsest väljalasust 2019. aastal võetud üksikproovide alusel võib lugeda veekogu keemilise seisundi heaks.

Aidu karjääri on aastatel 1960-2014 istutatud ca 2500 hektarit metsa. 83% ulatuses istutati mände ja 13,8% ulatuses kasekultuure. Muude puuliikide osatähtsus on väike. Mõnel metsaeraldisel on algselt rajatud männipuist looduslikult asendunud kaasikuga. Praeguseks on Aidu metsastatud aladel piirkondi, kus elab rohkelt suurulukeid, nagu näiteks karu, põder, metssiga ja metskits.

Aidu karjääri sulgemise järel on piirkonda tekkinud uus veemaastik, niinimetatud „Aidu fjordid“. Aidu veesüsteemi isevoolsest väljalasust 2019. aastal võetud üksikproovide alusel võib lugeda veekogu keemilise seisundi heaks, välja arvatud nikli sisaldus, mis ületab kõigis kolmes võetud veeproovis oma aasta keskmist maismaa pinnaveekogude piirväärtust (4 µg/l). Nikli sisalduse järgi oleks Aidu sõudekanali veekogude seisund halb. Aidu ala ülevaatusel 23.09.2019 selgus, et väljaveotranšee põhjapoolses teeääres oleva veekogu värvus on muutunud. Värvuse muutuse võisid põhjustada veekogusse ja selle kaldale kandunud, materjalist eraldunud setted.

Sirgala-Viivikonna pilootala idapoolne osa koos vana allmaakaevandusega on juba suuremas osas korrastatud. Lähiaastatel lõpetatakse kaevandamine ka edelaosas. Ootuspäraselt kujuneb Sirgala-Viivikonna pilootalale Aidu karjääri suurusega võrreldav tranšeeveekogude süsteem. Tähelepanuväärne on seal juba tänaseks kujunenud väikeveekogud.

Tööde kava

Valmis Planeeritud
Kaevandusalade uuringud 2020 2021 2022 2023