Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territooriumil algas jääkreostuse likvideerimine

Foto: Taavi Bergmann
27.07.2020 / Keskkonnaministeerium

Esmaspäeval, 27. juulil algas Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territooriumil jääreostuse ohutustamine. Tegemist on LIFE IP CleanEST projekti töödega, mille raames eemaldatakse maapinnal lasuv paks õlijäätmete kiht 1200 tonni ulatuses ning selle all asuv reostunud pinnase kiht. Kohtla-Nõmme endine rehvitehas on esimene praktiliste tööde objekt, kus CleanEST projekti raames tegevusega alustatakse.

Üritusel osalenud Keskkonnaminister Rene Kokk ütles, et teel Kohtla-Nõmmele tekkis tal tunne, nagu oleks sattunud vanasse must-valgesse filmi. „See kuuekümnendatel avatud endise põlevkiviõli eksperimentaaltehase kõrvale rajatud tookordne moodne tehas suutis Nõukogude Liidu loodeosas aastas varustada 20 000 autot protekteeritud kummidega.“ Minister lisas, et kunagine hiilgus võib muutuda viletuseks, kui eesrindlikkusest kaugemale ei vaata. „See on reaalsus, mida täna oma silmaga näeme. Siin on reostunud pinnast 7000 tonni, millest CleanEST projekti käigus puhastatakse 1200 tonni. Ehkki ühtegi joogivee kaevu me siit piirkonnast enam ammu ei leia, on meie kohustus tegeleda pärandiga ning pinnase puhastamise tulemusena peatada reostuse edasine levik. Nii on tulevikus võimalik ala taas kasutusele võtta,“ kommenteeris keskkonnaminister Rene Kokk endise rehvitehase territooriumil alguse saanud jääkreostuse likvideerimist.

Viru Keemia Grupi juhatuse aseesimees ja tehnikadirektor Meelis Eldermann nentis, et tegu on pärandreostusega, mille juured ulatuvad eelmise sajandi 30-ndatessse, kui sellel territooriumil tegutses Briti kapitalil rajatatud õlitehas ning nõukogude ajal rehvitehas. Antud ala vahetus läheduses kulgeb meie maapealne konveier, mis ühendab Ojamaa kaevandust Kohtla-Järve tootmisterritooriumiga ning mille ehituse käigus pidime antud maatüki soetama. Iga taoline puhtamale loodusele ja paremale elukeskkonnale suunatud projekt on väärt ettevõtmine, mis loob kasu kõikidele. Ning meil on hea meel, et saame taas hea partnerina Keskkonnaministeeriumiga selles kaasa lüüa,“ ütles Eldermann.

Keskkonnaministri sõnul arvestab inimese tegevus üha enam keskkonnaga, samuti võimaldavad arenevad tehnoloogiad keskkonna suhtes üha valutumalt tootmist arendada ning ring- ja rohemajandus on igapäevane normaalsus. „Eesti keskkonna üheks kõnekaks probleemiks on tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus,“ märkis keskkonnaminister ja lisas: „Ida-Virumaa on Eesti ajaloolise tööstuspiirkonnana enim jääkreostusest kannatada saanud piirkond, kus olukorra parandamiseks ootab ees veel palju tööd.“

Läbi viidud uuring selgitas, et Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territooriumi kõige ohtlikum reostuskolle asub katlamaja ja maapealsete küttemahutite piirkonnas, kus on mahutite lähedal 2000 m2 suurusel pinnal paks, osaliselt tahkestunud naftasaaduste kiht. Naftasaaduste, sh põlevkiviõli kogus on hinnanguliselt 500 – 1200 tonni ning reostunud kiht ulatub 0 – 1,9 meetri sügavuseni maapinnast.

LIFE IP CleanEST on veekogude parandamise eesmärgil ellu kutsutud projekt ning esimene nii ulatuslik ja suure mõjuga ettevõtmine Ida-ja Lääne-Virumaal, kuhu on kaasatud jõgesid, rannikualade veekogusid kui ka jääkreostusobjekte, millest mõne puhul on reostus alguse saanud juba eelmise sajandi keskpaigas. Projekti rahastavad Euroopa komisjoni LIFE programm ja Eesti riik ning selle kogumaksumus on 16,7 miljonit eurot.

< Back to news