Purtse jõgi on üks kärestikurikkamaid jõgesid ning ajalooliselt olnud üks paremaid lõhejõgesid Eestis. Paraku oli jõe elustik vahepeal inimtegevuse tagajärjel sisuliselt välja surnud, kuid alates eelmise aastatuhande lõpust hakanud tasapisi taastuma. Sellele on muuhulgas kaasa aidanud reostuse piiramine, rändetakistuste eemaldamine ning lõhede järjepidev taasasustamine. Ühtekuuluvus Fondi toel on hakatud jõest ja selle lisajõgedest eemaldama ka jääkreostust. Projekti LIFE IP CleanEST raames puhastatakse jääkreostusest 1,5 km Erra jõge, ülejäänud jõgi puhastatakse Ühtekuuluvus Fondi abil.
Selleks, et siirdekalad jõuaksid kudealadele ning tagatud oleks kalade vaba liikumine nii üles- kui allavoolu, on lammutatud paise ning rajatud kalapääse. Purtse jõel on säilinud veel üks rändetakistus, mis on kaladele ületamatu - Püssi pais. See on projekti LIFE IP CleanEST prioriteetsemaid objekte. Käimasolev seire on näidanud, et Püssi paisust allavoolu rajatud Sillaoru kalapääs toimib ning vanad paisuvared ei takista kalade liikumist. Nii lõhe, meriforell kui ka kehvema ujumisvõimega jõesilm jõuavad Püssi paisuni välja.
Selleks, et kiirendada Purtse jõe lõhe asurkonna taastumist, on Purtse jõkke alates 2005. aastast asustatud üle 800 000 lõhe noorkala. Asustatud on nii vastseid, ühesuviseid, üheaastaseid, kahesuviseid kui ka kaheaastaseid noorkalu. Projekti LIFE IP CleanEST raames taasasutatakse järgmise 5 aasta jooksul veel vähemalt 100 000 noorkala, mis on vajalik selleks, et luua isetaastuv lõheliste asurkond.
2020. aastal asustati projekti toel Purtse jõkke lõhe noorkala 2 korda: aprillis ja oktoobris. Aprillis asustati 12 100 üheaastast ja 3200 kaheaastast ja oktoobris veel 12 000 üheaastast noorkala RMK Põlula kalakasvatusest. Kokku asustati 2020 aastal 27 300 lõhe noorkala.
