Veepäeva puhul anname tehtust aru

Foto: Taavi Bergmann
22.03.2021 / Henry Linnard, kommunikatsioonijuht

Täna, 22. märts on ülemaailmne veepäev, mille puhul on paslik koos projektijuht Mari Sepaga üle vaadata, mida on projekti LIFE IP CleanEST raames seni korda saadetud, et et Ida- ja Lääne-Virumaa veekogude seisundit parandada.

Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territooriumilt eemaldati mullu ligi 14 000 kuupmeetrit tugevalt reostunud pinnast ja 100 kuupmeetrit õlijääke. Mari sõnul saab sellest juba praegu välja tuua otsest kasu veekogudele. „Kohtla-Nõmme endise rehvitehase reostuskolde likvideerimisega sai peatatud reostuse edasine levik Kohtla jõkke,“ ütleb ta.

Purtse jõkke taasasustati 27 000 lõhe noorkala ning vabatahtlike kaasabil eemaldati Unukse pais Pada jõel ja vana pais Altja ojal. Jõeliste elupaikade taastamiseks hinnati kõik projekti piirkonda jäävad paisud ning valiti välja välja 14 prioriteetset paisu kaheksal veekogumil, millega tegeletakse edasi.

Mari teab öelda, et praktiline lahenduskäik ootab ees ka Püssi paisu Purtse jõel. „Valminud on eskiislahendused, mille seast oleme välja valinud kärestik-kalapääsu, mille realiseerimine lähiaastate jooksul võimaldab kalade liikumise nii üles- kui allavoolu ning tagab veevõtu ka Repo vabrikule,“ selgitab projektijuht.

Projekti lahutamatuks osaks on olnud seire ja uuringute läbiviimine. Nendest on tänaseks valminud:

  • Veeuuringute aruanne „Põllumajandusliku hajukoormuse mõju uuring pinna- ja põhjaveele“
  • Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
  • Hüdrogeoloogiline uuring Gdov põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas
  • Soolikaoja tervendamise alusanalüüs
  • Aidu ja Narva karjääri Nikli uuring

Uuringute seast toob Mari esile just Soolikaoja alusanalüüsi. „See on eriti oluline samm sellel teel, et linnajõgi saaks perspektiivis terviklikult taastatud ja linnarahvale avatud,“ ütleb ta.

Lisaks valmis küsimustik reoveepuhastussüsteemide hindamiseks, millega uuritakse reoveepuhastussüsteemide seisukorda, toimimist ja investeeringute vajadusi. Küsitlust viiakse praegu läbi Ida- ja Lääne-Virumaa elanike seas, kes elavad kuni 50 inimesega külades.

Keskkonnateadlikkuse kasvatamiseks suheldi eelmistel aastatel avalikkusega erinevate meediakanalite kaudu ja korraldati projekti teemadega seonduvaid üritusi. Näiteks toimusid 2020. aastal Virumaa lastele ja noortele suunatud joonistusvõistlus ja fotokonkurss ning esimene kalalaager Käsmus.

Eelmise aasta lõpus avati Soolikaoja avastusrada ning AHHAA teaduskeskuses valmisid vee ja keskkonna teemaline püsinäitus, ränd-eksponaadid ja teadusteatri etendus. Projekti esimesel aastal algatatud teaduskohvikud, loodusõhtud, looduslaagrid ja muud keskkonnateadlikust tõstvad üritused ja tegevused toimuvad järjepidevalt ka järgnevatel aastatel.

Projektijuht Mari peab projekti senise edu võtmeks hästi sujunud koostööd projekti mitmete partneritega. „Partnerite tugev panus nii uuringu- ja seirepartnerite kui ka Virumaa omavalitsuste näol, on olnud seni, aga ka tulevikus tagatis tegevuste õnnestumiseks Virumaa veekogumite seisundi parandamisel,“ usub Mari.

Projekti tegemistel saab silma peal hoida ka meie Facebooki lehel https://www.facebook.com/LIFEIPCleanEST

< Back to blog