Vahekokkuvõte – olukord Purtse jõel

Foto: Eero Vabamägi/Postimees
13.07.2020

Purtse jõe valgala puhastusprotsessis jõudis järg selle suve hakul Purtse jõe kõige reostunuma lõiguni. Ajastasime Purtse jõe suure vooluhulga tõttu keerukamad tööd just madalveeperioodi, millele eelnesid keerukad ettevalmistustööd. Pumpasime jõesängi tühjaks ning suunasime vee ajutisse jõesängi, et masinatel oleks võimalik reostunud pinnast jõe põhjast välja kaevata. 

Rõõm on kinnitada, et projekt on graafikust isegi veidi ees. Veel suurem rõõm on aga sellest, et loodus saastatud piirkonnas taastub ja kohalikud elanikud kinnitavad juba olukorra paranemist. Kohtla jõe puhastatud osas on nähtud kala!

Algas Purtse jõe enimreostunud lõigu puhastamine

Juunis alustasime Purtse jõel suuremahuliste töödega jääkreostuse likvideerimiseks. Töö on erakordne, sest kunagi varem pole Eestis nii suures mahus likvideeritud vooluveekogudes asuvat reostust.

1,4 kilomeetri pikkuse enim saastunud lõigu puhastamisele eelnesid mahukad ettevalmistustööd, mis hõlmasid ajutise jõesängi kaevamist Lohkuse paisu ja Tallinn-Narva raudteesilla vahelisel jõelõigul. Olemasolev jõesäng tuli pumbata tühjaks ning puhastada okstest ja muust risust. Näiteks leiti pärast jõesängist vee ärajuhtimist ka lõhkekehi, mille äraveo ja demineerimise eest hoolitses Päästeamet.

Vesi on möödavoolukraavide, ajutiste paisude ja tammide abil suunatud ajutisse jõesängi, et  reostunud pinnast jõe põhjast välja tõsta.

Hoolimata sellest, et suure vooluhulga tõttu on keerukamad tööd plaanitud teha just madalveeperioodil, üllatas loodus jõe puhastajaid kuu alguses erakordse vihmavalanguga, kui lühikese ajaga tuli alla pea kogu kuu norm. Operatiivse tegutsemisega suudeti siiski jõe ulatuslikul valgalal suuremad kahjud ära hoida.

Kokku plaanime Püssi ja Lohkuse paisu vahelises Purtse jõe lõigus eemaldada ligikaudu 7200 m³ reostunud muda ja pinnast. Lisaks eemaldame sel aastal Püssi paisjärve kogunenud ligikaudu 2500 m³ reostunud muda, mille paksus ulatub kohati 1,4 meetrini.

Purtse puhastamine

 

 

 

Maanteealuse möödavoolutoru paigaldamine Lüganusel

Jätkub Kohtla jõe puhastamine. Tänaseks on lõppenud Püssi jaama teel maanteealuse möödavoolutoru paigaldamistööd suundpuurimise meetodil. Selle ajutise kraavi ja torustikuga juhitakse Kohtla jõe vesi Purtse jõkke. Töö elluviijate nutikas insenerilahendus võimaldab Kohtla jõe viimase lõigu, mis läbib Lüganuse asula tiheasustusala, puhastada ilma ajutist möödavoolukraavi kaevamata.

Maanteealuse möödavoolutoru paigaldamine Lüganusel

 

Valmis eeltöötlusplats 

Kevadel algasid Püssi alajaama juures ettevalmistused reostunud pinnase eeltöötlusplatsi rajamiseks, mis valmis juuni keskpaigas. Nüüd transporditakse eeltöötlusplatsile jõest juba senikogutud ja käimasolevate puhastustööde käigus kogutav reostus tahenema. Pärast tahenemisprotsessi sorteeritakse kogusest välja kivid ja ülejäänud mass läheb termilisele töötlemisele.

Betoonkattega veekindla platsi pindala on ca 11 000 m², see on varustatud nõrgvee kogumise süsteemi ja õlipüüduriga. Platsil tegutsemiseks on välja antud jäätmeluba.

Kohalikud elanikud rõõmustavad

Kevadel käis Purtse jõe valgala puhastamise projektil külas ETV+ saade “Öko? Loogiline!”. Saatemeeskonnaga vestles ja kunagisi lugusi meenutas 10 aastat reostuspiirkonnas elanud Valentina.

„Siin oli puhas masuut, Kõik see aeg, mis me siin elanud oleme, on siin voolanud igasugust saasta, masuuti. Kui mu lapsed väikesed olid, asjatasid nad siin ringi ja ühel lendas mänguhoos kogemata tikk käest. Suvi oli kuiv ja tõrv hakkas üles sulama. Isa ütles siis, et te tegite vea, poisid. Kustutasime kõik ruttu ära,” meenutas naine õnnelikult lõppenud õnnetust. 

Kohalikud rõõmustavad

 

Aga mets ja jõgi on nõukogude ajal ka päriselt põlema läinud. “Rongilt läks säde lendu, süttis mets ja süttis jõgi,” rääkis telesaates teine kohalik elanik Juhan, kes oli sel ajal poisike ja oma silmaga suitsu tõusmas nägi.

Praegu on kohalikud lootusrikkad. Valentina kodu ümbrus on muutunud. Ehitajad kaevasid möödavoolukraavid, kuhu Kohtla jõe vesi vanast sängist ajutiselt suunati. Osad kraavid jäetakse alles metsa kuivendamiseks.

Kohalikud rõõmustavad

„Siin tehti kõik nii ilusaks. Nad kaevasid kõik välja, kujundasid, panid uue silla. See tiik oli meil siis ka varem, aga nad tegid selle selliseks nagu me tahtsime,” näitas Valentina saatemeeskonnale oma koduõue.

Mis peamine, kõik on ohutu. Spetsialistid jälgivad pidevalt vee kvaliteeti. Koos naftareostusega kadus ka tulekahjuoht.

Ka piirkonnas varem pidevalt õhus püsinud ebameeldivat lõhna on tunduvalt vähemaks jäänud. Vaata saadet: https://etvpluss.err.ee/1072256/jeko-logichno

Kolme lapse ema Els Purtsest rõõmustab samuti jõe ellu ärkamise üle: “Pea 100 aastat on veelinnud seda jõge vältinud. Nüüd oleme jõel ja suudmes kokku näinud ligi 10 eri liiki lindu ja näinud isegi kalu. Purtse jõgi taastub ja elavneb ning meie pere on selle eest südamest tänulik. Armastan seda kanti, sest siin on mu juured ja ma olen nii nii rõõmus, et mu lapsepõlve mängumaa ei haise enam, minu lastel on palju ilusam mängumaa!"

"Poiss vaatleb nüüd jõel elavat hallhaigrut. Selline väärikas lind ja meie Purtse jõel! Aitäh Keskkonnaministeeriumi spetsialistidele, et selle jõe ellu äratasite!”

Tehtud tööd ja lähituleviku plaanid

Purtse jõe valgala jääkreostuse puhastamise projekt on plaanis valmis saada 2022. aasta lõpuks ja tööd on jaotatud kolme peamisse etappi

Tehtud tööd ja tulevikuplaanid

 

 

Eesti suurima jääkreostuse likvideerimise projekti käigus on tänaseks üle aasta teostatud tööde käigus välja kaevatud ligikaudu 45 tuhat m³ reostunud pinnast, mis võrdub mahuliselt 80 basseinitäiega (540 m³). Puhastatud on 5,6 kilomeetri pikkune jõelõik. Vesi on suunatud tagasi puhastatud Vahtsepa peakraavi ja Kohtla jõe puhastatud lõikudesse.

Lisaks voolab 3,4 kilomeetrit Kohtla jõge puhastustööde käigus rajatud uues puhtas jõesängis, mille on loodus omaks võtnud – jõesängi pervedel tärkas suvel ka taimestik. Uues jõesängis on lookekohad ja tehiskärestikud, mis loovad kaladele soodsa elukeskkonna ja kudemistingimused ning annavad alale looduslähedase ilme.

Tehtud tööd ja tulevikuplaanid

 

Faktid jääkreostuse puhastamise projekti kohta

  • 14 ha suurune fenoolisoo ala on ohutustatud. 
  • Kokku puhastame 13 km Purtse ja Kohtla jõge, Kohtla jões on reostunud pinnas välja kaevatud 5,6 km pikkusel lõigul.
  • Kohtla jõele on rajatud 3,47 km pikkune uus jõesäng.
  • Kohtla jõel ja Vahtsepas on kaevatud 8 km pikkune möödavoolukraav.
  • 2,3 km pikkuses Vahtsepa kraavis on reostus põhiosas välja kaevatud.
  • Kohtla jõest eemaldame 77 000 m³ reostunud pinnast ja setteid.
  • Purtse jõest eemaldame 9700 m³ reostunud pinnast ja setteid.
  • Purtse jõe valgala ja fenoolisoo puhastamise projekti esimese etapi tööde maksumus on 21 miljonit eurot. Projekti rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Ühtekuuluvusfondist ning 15% ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest.
Kutse

 

Purtse projekti uudiskiri nr 4

 

< Back to blog