Pane oma teadmised proovile rändetõkete teemalisel viktoriinil

12.05.2021
Viktoriini diplom

Aprillis korraldas Keskkonnaamet veebiviktoriini, mille eesmärk oli koolinoorte teadlikkuse suurendamine kalade rändetõketest. Viktoriinil osales sadu õpilasi kokku üheteistkümnest koolist. Osalejate loositi välja auhinnad. Suur tänu kõikidele osalejatele ja palju õnne võitjatele!

Veebiviktoriin toimus Euroopa Komisjoni rahastatud projekti LIFE IP CleanEst raames, mille eesmärk on parandada Ida- ja Lääne-Virumaa veekogude seisundit ja suurendada kohalike elanike teadlikkust keskkonnaprobleemidest.

Viktoriin oli osalemiseks üleval Keskkonnaameti kodulehel 19. aprillist 30. aprillini. Auhindade peale enam mängida ei saa, ent sellegipoolest leiad altpoolt küsimused ning õige lõpust vastused, et enda teadmised proovile panna!

Jälgi ka Facebookis „Virumaa veed puhtaks“, et saaksid lugeda uudiseid Ida- ja Lääne-Virumaa veekogude seisundi parandamise kohta!

Õiged vastused pärast küsimusi.


1. Mis on pais?
•    tervisehäda
•    veevoolu tõkestav ehitis
•    teravili, maisi sugulane

2. Milleks paise rajatakse?
•    hüdroenergia tootmiseks
•    lumelaviinide tõkestamiseks
•    maapinna kuivendamiseks

3. Lisaks inimestele rajavad paise ka:
•    koprad
•    mullamutid
•    karud

4. Kes on siirdekala?
•    rändekala
•    palju reisiv inimene kalade tähemärgist (sündinud vahemikus 19.02-20.03)
•    kala, kellele on siirdatud jäsemeid või organeid

5. Kes on pildil? Mis pildi võiks siia panna? Kas saame selle KA enda pildi siia, mis nad kasutasid?
•    lõhe
•    angerjas
•    tursk

6. Miks peab kala rändama?
•    paremate kudemis- ja toitumiskohtade leidmiseks
•    töökohustuste tõttu
•    muidu oleks elu üksluine

7. Mis on kalapääs
•    rajatis jõel kalade vabalt liikumiseks
•    pilet Peipsi kalafestivalile
•    vangistatud kala pääsemine loodusesse



Õiged vastused:

1. Mis on pais?
•    veevoolu tõkestav ehitis

Pais on jõele rajatud veevoolu tõkestav ja vett paisutav ehitis. Eestis on inimese ehitatud paise kokku üle tuhande. Nendest ligi kolmveerand on kaladele ületamatud ja takistavad neil pääseda koelmualadele ja elupaikadele. Veekogusse paisu ehitamiseks peab olema Keskkonnaametilt vee erikasutusluba. 

2. Milleks paise rajatakse
•    hüdroenergia tootmiseks

Ajalooliselt on paise rajatud vee-energia kasutamiseks vesiveskites. Nõukaajal rajati paise selleks, et paisude taha tekkinud paisjärvest niisutusvett ning kalakasvatuseks vett võtta. Tänapäeval on paljud paisud oma eesmärgi kaotanud. Mitmete olemasolevate paisjärvede äärde on rajatud puhkealad. 

3. Lisaks inimestele rajavad paise ka:
•    koprad

Koprad ehitavad paise madalatele veekogudele. Paisutatud ala on koprale heaks varjupaigaks ning tõusnud veetase lihtsustab toidu- ja ehitusmaterjali vedu. Sageli ujutab paisutusala üle kogu jõeäärse metsaala, mis hakkab selle tagajärjel käärima ja lagunema. Nii väheneb vee hapnikusisaldus ja halveneb jõe veekvaliteet. 
Samas võib koprapaisude tagajärjel tekkida osadele liikidele elupaiku juurdegi, näiteks kiililistele, konnadele, veelindudele ja vesilikele. Eesti jõgedel on umbes 2000 kuni 5000 koprapaisu. Paljud neist lagunevad lumerohke talve ja kevadise suurvee tulemusel. 

4. Kes on siirdekala?
•    rändekala

Siirdekalad (näiteks lõhe, meriforell ja jõesilm) on rändavad kalad, kes elavad meres, aga kudema lähevad jõgedesse. Seal veedavad nad ka oma noorusaja, enne kui suuremaks sirgununa merre rändavad. Suguküpseks saades tulevad nad taas jõgedesse. Paljud neist suunduvad samadesse jõgedesse, kus nad ise marjaterast koorusid. Tihti isegi samale koelmule.  Siirdekalad võivad kudemisaladele jõudmiseks rännata sadu kilomeetreid. 

5. Kes on pildil?
•    lõhe

Lõhe on siirdekala, kes veedab suurema osa elust meres, kuid kudema läheb jõgedesse. Paisude tõttu on kuni 90% sigimisaladest lõhedele kättesaamatud. Selline olukord vähendab lõhede arvukust.

6. Miks peab kala rändama?
•    paremate kudemis- ja toitumiskohtade leidmiseks

Kalad rändavad eelkõige mitmekesisemate elupaikade, peitumis,- kudemis- ja talvitumiskohtade otsinguks. Samuti rändavad nad selleks, et üle elada kuivemaid aegu. 
Rände pikkuse järgi jaotuvad kalad:
•    paikse eluviisiga– teevad lühemaid rändeid siia-sinna, aga oma elu veedavad ühes ja samas järves või jõelõigus 
•    liikuva eluviisiga– teevad jões kuni mõnekümne kilomeetri pikkuseid rändeid 
•    siirdekalad – võivad jões rännata kuni sadu kilomeetreid

7. Mis on kalapääs
•    rajatis jõel kalade vabalt liikumiseks

Kalapääs on rajatis jõel, mis võimaldab kaladel vabalt liikuda. Kalapääsud aitavad kaladel paisust mööda ujuda, et jõuda kudealadeni. Kalapääsudest on abi ainult siis, kui need on hooldatud ega takista risuummistustega kalade rändamist.

< Back to blog