Kuidas me 15 000 kala Purtse jõkke lasime

Foto: Kaia Gil
10.06.2020

Aprillikuu hommikul paistab Põlulas, RMK kalakasvatuskeskuse parkimisplatsile jõudes päike. Olen põnevil, sest saan LIFE IP CleanEST projekti taustajõuna näha midagi sellist, millest varem pole õnnestunud osa saada. CleanEST on äärmiselt suuremahuline projekt, mis Keskkonnaministeeriumi juhtimisel tegeleb 10 aastal vältel Ida – ja Lääne-Virumaa veekogude seisundi parandamisega. Nüüd ongi kätte jõudnud oluline verstapost ja esimene edulugu. Täna laseme Purtse jõkke 15000 lõhet. Tegelikult on õigem  öelda- taasasustame.

Mõtlen isekeskis, et kuigi olen Põlulas palju käinud, ei ole ma kunagi varem sattunud RMK Põlula kalakasvandusse. Kasvatuse nõunik Ene Saadre räägib, kuidas Lavi allika väljavoolul on kalu kasvatatud vähemalt 120 aastat ja esimene kirjalik teade kalakasvanduse tegevusest pärineb juba 1895. aastast.

„CleanEST projektiga taastatakse lõheliste kudemisalasid,“ räägib mulle Mari Sepp, kes projekti juhib ja tegevusi koordineerib. Ta ütleb, et taoline mastaapne projekt on Eestis esmakordne: „Erinevate valdkondade integreeritus muudab selle nii mahukaks ja mitmekülgseks. Parandame veekogumite seisundit, sealhulgas taastame jõelisi elupaiku ja toome tagasi elu sinna, kust see kord kadunud on. Oleme täna projekti algusjärgus, aga väikesi töövõite saame tähistada pidevalt.“ Nüüd, aprillis, ongi kätte jõudnud üks oluline vaheetapp, mis puudutab kalade taasasustamist.

Milleks üldse on vaja jõkke kalu taasasutada? Sellest räägib Kunnar Klaas, kes RMK Põlula kalakasvatustalitust juhib. „Ajalooliselt oli Purtse jõgi üks parimaid lõhejõgesid Eestis. Jõgi oli tugevasti reostatud põlevkiviõli tootmise pärast Kiviõlis, mis sai alguse eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel,“ räägib mees. Ta lisab, et kuigi jõe veekvaliteet on alates taasiseseisvumisest paranenud, on probleemideks likvideerimata jääkreostus jõepõhjas ja rändetõkked.

Kui jões on mõne kalaliigi asurkond hävinud ja seda soovitakse taastada, siis kasvatatakse ja viiakse sellesse jõkke sama liigi isendeid, kes pärinevad naaberpopulatsioonist. Sellist tegevust nimetataksegi taasasustamiseks. 

Kalade taasasustamine algab sugukalade püügist ning marja ja niisa kogumisest. Mari viljastatakse ja inkubeeritakse. Koorumise järgselt õpetatakse vastsed sööma ehk sööta haarama. Olenevalt asustatava kala vanusest kasvatatakse Põlula kalakasvanduse basseinides neid kuni 2,5 aastat ning asustatakse teadlaste soovituse kohaselt kindlatesse jõgedesse ja jõe lõikudesse. Need kalad, keda hakkame Purtsesse asustama, on ühe- ja kaheaastased, keda on Põlulas kokku kasvatatud vastavalt 1,5 ja 2,5 aastat.

Siinsamas Põlulas teeb meie projektist saadet Osooni võttemeeskond, kellega Ene Saadre läheb kasvanduses ringkäigule. Kell 11 on kohal veepaagiga, vähemalt mulle tundub, et nii võiks seda nimetada, sõiduk ning algab kalade laadimine, et nad tunni pärast saaksid juba Purtse jõge avastama hakata.

Sõit Purtse juurde möödub viperusteta. Tegelikult peab hoolega silmas pidama, et ei tekiks teele plaanimatuid takistusi, sest kalade logistika on täpselt kuni viimse detailini paika pandud, et kalad saaksid kindlas ajaraamis veekogusse lastud. Sellest, kuhu täpselt kalad lastakse, avalikult ei räägita. Oht on see, et muidu tulevad röövpüüdjad neid kohe välja püüdma ja nende loodetud eluiga jääb üürikeseks.

Kahe- ja osa üheaastastest noorkaladest on piisavalt suured, et olla valmis paari nädala jooksul jõest merre rändama. Meres on lõhele paremad toitumistingimused kui jões. Toitumisränne kestab 2-4 meresuve. Selle aja jooksul rändavad  lõhed kuni Läänemere kesk- ja lõunaosani. Enne jõgedest laskumist  on  noorkalad jätnud lõhnamälu abil meelde kodujõe tunnused ning naasevad suguküpsuse saabumisel samasse jõkke kudema. Ligikaudu pooled tänavustest üheaastastest kaladest ei ole füsioloogiliselt veel valmis merre rändama. Nemad jäävad aastaks jõkke ning laskuvad merre järgmisel kevadel.

Purtse jõe äärde jõudes tegutsevad kalakasvanduse töötajad tõeliselt professionaalse tiimina, ühendavad vajalikud voolikud paagiga ja algabki kalade vette laskmine. Kogu protsess võtab vaid mõned minutid ning õige pea ongi kalad vees ning kohanemas oma uue elukoha- Purtse jõega.

 Autor -Kaia Gil, projekti kommunikatsioonipartner

< Back to blog